Traditsiooniliselt saavutab kontorites töine tootlikkus tipu esimest korda natukene enne lõunapausi ja teine kord satub pärastlõunasele perioodile. Hommikul tööle jõudes toimub metafoorse lennuki stardirajale seadmine. Tervitatakse töökaaslasi, ühendatakse arvuteid, korrastatakse lauda, tehakse kohvi ja vaadatakse postkasti.

Tootlikum aeg algab paar tundi hiljem ja saavutab kõige tormakama faasi just enne lõunapausi. Viimasele viitab arvutite klaviatuuri kasutamise aktiivsuse analüüs. Ilmselt püütakse enne lõunat mingid tööd ära lõpetada.

Järgmine kord kui klaviatuur rohkem vatti saab, paigutub lõunapausist edasi. Mõnes uuringus on leitud, et päeva teine pool on tootlik vaid lühikest aega, mis annab lõunavaheaega toimunuga kokku liites kaks kuni kolm tundi tootlikku tööd päevas. Ülejäänu on tegevus ümber töö ja inimeste. Klaviatuurid vaibuvad, kui päeva teises pooles toimuvad koosolekud, külastatakse kliente jne.

Kes peab end erandiks, siis erandlikule käitumisele peab olema hea põhjendus. Ühises inforuumis sünnivad jagatud rütmid. Need määravad, millal on inimesed kättesaadavad, millal söövad, keskenduvad tööle jne. Enamasti tehakse osakest ühisest tööst. Järelikult peab järgima teatud sünkroonsust ja vältima liigset individuaalsust.

Sama tegur võib olla põhjus, miks esineb viimasel ajal töö-, õigemini ööpäevas veel kolmas arvutiklaviatuuri ärkamise faas. See toimub õhtul. Microsofti juht Satya Nadella märkis tulevikutööd käsitleva konverentsi ettekandes, et pandeemia järel hoogu saanud kaugtööga hägustus veelgi enam töise ja koduse elu vaheline piir.

Taolised rühmakäitumise nähtused tärkavad sõltumata sellest, kas individuaalselt soovitaks tegutseda teisiti. Jagatud töö- ja inforuumis piisab, kui väike rühm teeb õhtusel ajal tööd ja vahetab teistega informatsiooni. Igaüks võib keelduda vastamast, aga ta on otsuses üksi kollektiivi vastu. Vähemalt võib tunduda olukord sellisena üksiolijale. See tähendab, et kuigi indiviid on vaba, hindab ta enda võimalusi ja avalikku ressurssi läbi teiste reaktsioonide. Selle tulemusel tärkavadki rühmades käitumised, mida ei esineks üksikutel indiviididel.

Nähtust kirjeldab Hiinas vabatahtlikuna valitav niinimetatud "9-9-6" töökultuur ehk üheksast üheksani tööl, kuus päeva nädalas. Nagu öeldud, keegi ei pea seda tegema, aga kui sa seda ei tee, oled kollektiivile soovimatuks ankruks.

Olgu vahepalana toodud Norra Trondheimi Tehnikaülikooli läbiviidud ülemaailmse uuringu tulemused teadusajakirjas The Journal of Headache and Pain. Ajakirja pealkiri annab aimu, millest juttu tuleb. Teadlased analüüsisid peavalu käsitlevaid uurimusi alates 1961. aastast kuni 2020. aastani. Üksikasjadesse süvenemata piisab mõnest kokkuvõtlikust tähelepanekust.

Uuringu juhtivautor tõdes, et peavaluhäired on kogu maailmas väga levinud ja võivad olla majandusele ning ühiskonnale suureks koormaks. Migreen on maailmas töövõimetuse tegurite seas teisel kohal ja alla 50-aastaste naiste puhul esimesel kohal. Naiste seas esineb migreen meestega võrreldes kaks korda sagedamini. Uudiskünniseid ületava järeldusena kannatab igal ajahetkel maailma elanikkonnast 15,8 protsenti peavalu.

Peavalule on mitmeid teada ja teadmata põhjuseid. Üks teadaolev põhjus on kombinatsioon töisest stressist, halvast unekvaliteedist ja kohviga värskuse turgutamisest. Need loovad eeldused. Peavalu käivitav päästik võib olla staatiline ja pinges asend ning arvutiekraani helendav valgus. Toodud tingimusi on õhtusel tööajal lihtne täita.

Nadella püüab tärkavat töise kultuuri nähtust individuaalse algatusega peatada. Ta soovitab, et juhid kehtestaks töötajatele selged normid ja ootused, et nad poleks survestatud hilisõhtul meilidele vastama. Kodust töötamise tööriistu valmistava IT-kontserni juht hoiatas: "Mõtleme tootlikkusele läbi koostöö ja tulemusmõõdikute, kuid tootlikkuse üks olulisemaid elemente on individuaalne heaolu".

Ta lisas: "Teame, mida stress teeb töötajatega. Peame õppima pehmeid oskusi, vanu-häid juhtimistavasid, et hoolitseda inimeste heaolu eest. Seaksin ootuse, et kui meie inimesed saaksid tegevjuhilt nädalavahetusel meili, siis nad ei tunne vajadust sellele vastata".

Eesootava pikema nädalavahetuse ajal võib kaaluda Itaalias kavandatava kaugtööliste viisa pakutud võimalusi. Aastane, uuendatav viisa on mõeldud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide alamatele. Eeldus on piisav sissetulek ja leping kauge tööandjaga. Viisa saavad ka vabakutseliste põhimõttel tegutsevad töötajad. Nad võivad võtta kaasa kogu pere.

Analoogne kaugtööliste elama meelitamise skeem toimib juba Portugalis ja Saksamaal. Viisast rääkimine on siin vaid viis osutamaks, et nädalavahetuse töökorralduslike mõtiskluste puhul pole vaja mõelda kunstlikele takistustele, sest Euroopa Liidu liikmed viisat ei vaja. Mine vaid kohale. Või veelgi lihtsam – jää koju, aga ära tee õhtuti tööd.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".