Maailma teedel peaks sõitma miljon robottaksot. Inimesi sõidutakse isejuhtivate autodega, mille kapotil ilutseb "T", tähistamaks Teslat. Väites on mitu viga. Elon Musk lubas 2020. aastaks tänavatele miljon Tesla isejuhtivat autot, mis ei pea paika. Teine probleem on kapotiga. Sõna ulatub hobuvankrite aega, kui prantsuse keeles tähistas see külmadel päevadel sõitja kaitseks valmistatud pikka mantlit või tekilaadset vankrikatet.

Võimalik, et sõna levis Napoleoni vallutuste ajal. Sama valitseja sätestas suures osas Euroopas parempoolse liikluse. See juhtus tükk aega enne esimesi autosid. Surmaähvardusel pidi järgima, et vallutussõja teenindamiseks üle mitme riigi pikki maid läbivate suurte hoburakendite eest hoitaks paremale poole teed. Seda oli vaja, et vastassuunas liikuvad kutsarid saaks hoida vankri vasakpoolsed rattad kokku põrkamast.

Kuna reegel jäi alles autoajastuni, võib auto esiosas paiknevat mootorit kattev kapott pärineda samast, sõjajõuga kultuuri kujundanud ajast. Ainult et Tesla auto esiklaasi ees ei ole tõeline kapott, ega inglise keeles bonnet või ameerika versioonis hood, sest selle all ei peitu mootorit. Eelmist täiendava märkusena bonnet on samuti prantsuse laen ja see tähistas peakatet. Peakattest tuleneb ka ameeriklaste hood, aga selle pärisid nad vanast inglise keelest. Tesla auto mootor paikneb tagumiste rataste vahel.

Võib ju küsida, kas harjumuspärane sõnakasutus väärib urgitsemist. Võib-olla mitte, sest harjumine on omalaadne kokkulepe ühiselt jagatud maailmas orienteerumiseks. Siis peaks aga vist harjuma ka sellega, et Elon Musk lubab rohkem, kui teeb. Kuigi lõpuks paistab, et ikka teeb. Võib-olla võetakse tema nimi tähistama taolist olukorda.

Olukord sai täiendust, kui Tesla juht teatas börsile esitatud ülevaates, et ammu lubatud põneva välimusega pikapi Cybertruck valmimine lükkub vähemalt veel aasta võrra edasi. Algupäraselt pidid ulmelised nurgelisest haljast alumiiniumsulamist neljarattalised ilmuma poodidesse juba eelmisel aastal.

Nüüd selgub, et alanud aastaks ei lisandu ühtegi uut Tesla mudelit. Musk ei suutnud siiski hoida tagasihoidlikku joont ja lisas irooniakatelt kuumutavasse tulle õli teatega, et autodest suuremaks äriks kujuneb hoopiski humanoid robot Optimus. Lõppenud aasta suvel oli tal Optimuse tutvustamiseks sedavõrd suur kiustatus, et tõi roboti prototüübi asemel lavale liibuvasse mustvalgesse trikoosse riietunud robotit kehastava pantomiimi.

Musk teatas, et mis puudutab toodete prioriteetsust, on tema arvates aasta kõige olulisem tootearendus Optimuse humanoidrobot. Võimalik, et sellest võib aja jooksul kujuneda sõidukiärist olulisem toode, jätkas ta ettevõtte visiooni tutvustamist.

Ta põhjendas ettevõtte strateegilist otsust lihtsa tõega, et igasuguse majanduse vundamendiks on tööjõud. Kapitalina arvele võetud seadmeid nimetas ta sisult tööjõu destillaadiks ning küsis, mis juhtub, kui tegelikku tööjõupuudust enam ei ole. Siis pole enam kindel, mida majandus üldse tähendab.

Ilmselt viitas ta olukorrale, milles inimesed ei saa oma tööpanust müüa, kuna seda teevad Optimuse sugulased. Järelikult see, millega Optimus tegeleb, on niisiis väga oluline, lõpetas Elon Musk investoritele Tesla tuleviku valgustamise mõtte.

Oodatavalt kostus internetist naerupahvakaid. Naer on tervisele kasulik ja eksimine on õpetlik. Elon Musk teenindab mõlemat eesmärki. Maailmas on vähe ettevõtteid, mis suudaks roboteid arendada, toota ja neile ka tööd pakkuda. Siin tasub olla tähelepanelik, sest fookuses ei ole tööstusrobotid, ühte konkreetset tööprotsessi programmiliselt teostavad masinad, mida leidub maailmas keskmiselt 126 tükki 10 000 tööstustöölise kohta.

Musk arendab humanoidi, inimese moodi universaalsemalt liikuvat, umbes 170 sentimeetri pikkust "töölist", mis suudab tõsta ja manipuleerida ligemale 70 kilogrammi raskuseid esemeid ning liikuda nendega kuni seitse kilomeetrit tunnis. Optimuse võimekus sarnaneks enim tehase lihtöölisele, väljaarvatud masinlik väsimatus.

Tesla juht ei pea ootama, kas ja kuidas turg tema humanoididesse suhtub või neid osta tahab. Tal on mitu suurt tehast, mis ei jõua neis valmistatavate autode, päikesepaneelide, akupakkide jpm nõudmist rahuldada. Osaliselt on selles süüdi tööjõupuudus. Siinkohal ei tasu rõõmsalt reageerida mõeldes, et robotite ajastul on puudus inimeste tööst.

Probleem on selles, et inimestele pakutakse automaatikaga lihtsamaks muutunud ehk odavamat tööd. Just selle töö jaoks peaks esimese põlve Optimused sobima kõige paremini, kuid ka masinad õpivad ja täiskasvanud Optimus asub asendama alles jäänud töökohti.

Sealhulgas näeb sama roboteid programmeerivate inseneride puhul. Google'i omanikele alluv DeepMind teatas hiljuti, et nende tehisintellekt suudab programmeerida juba paremini, kui 54 protsenti arvutiinsenere. Muski esinemise peale ikka veel naervatel inimestel tasub keskenduda sõnale "juba".

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".