Vähemalt osa inimeste pead on külastanud küsimus, mida teha, kui raha oleks väga palju. Võimalik, et nii on sunnitud küsima, need kelle peas pole suure raha saamiseks ideid ega lahendusi. Sellest omakorda tuleneb küsimus, miks nad norivad ja pilkavad nende kallal, kellel on olnud ideed ja muutnud need lahendusteks.

Võib-olla ei meeldi neile sellises inimeses mõni iseloomujoon või käitumine? Samas pole teada, kas need olid olemas enne või tekivad pärast rikkaks saamist. Igatahes ei jää avalik hoiak rikkale märkamata ja võib äratada käitumises võitluslikku vimma.

Vahest juhtus nii 14. märtsil Elon Muskiga. Tal on olnud ohtralt huvitavaid ideid ja ebatavalise individuaalse saavutusena on andnud neist suurele osale reaalse väljundi. Võiks arvata, et kosmosetehnoloogiatest maa-aluste rongitunnelite, elektrisõidukitest aju ja masinat ühendava implantaadini juhitavad ettevõtmised võtavad talt kogu ärkveloldud aja ja osa unestki.

See võin olla meeles mõnel kommentaatoril, kui soovitab tal ikka ja jälle magama minna. Näiteks võis see juhtuda 14. märtsil, kui Elon Musk kutsus vene keeles Twitteri vahendusel Putini kahevõitlusesse, pakkudes võitjale õiguse otsustada Ukraina küsimus. Sellest maailmas laineid põhjustanud episoodist võinuks ühele päevale piisata.

Ükskõik kui magamatud nad ka poleks, suudavad erakordsed inimesed teha taolises olukorras veel midagi haruldast. Näiteks osta samal päeval 73,5 miljonit Twitteri aktsiat ja saades sellega sotsiaalmeediaplatvormi suurimaks omanikuks. Võrreldes Twitteri looja Jack Dorseyga on Elon Muskil nüüdsest firma aktsiaid umbes neli korda rohkem ehk 9,2-protsendine osa 273 miljardi dollari väärtusega ettevõttest.

Siit siis ka vastus küsimusele, mida teha, kui on väga palju raha. Miks mitte asuda suurosanikuks maailma vestlust vahendavas firmas, mis julges teenusele juurdepääsu keelata isegi USA presidendile?

Rahvapsühholoogia võtmes võib tõmmata ellest veel ühe seoseniidi. Elon Muskil oli mõne aasta eest pahandus seoses börsifirma saatust puudutava säutsuga. Ettevõtte juht mängis mõttega autofirma Tesla börsilt ära viimisest. Järgnenud paanika klaarimiseks eemaldati ta oma loodud ettevõtte nõukogu esimehe kohalt ja sätestati, et keegi peab järgmise kolme aasta jooksul tema säutsud enne väljalennutamist üle kontrollima. Vahest kompenseerib Twitteri suuromanikuks olemine toonast solvavat kitsendust.

Ühtlasi kordus Muski-efekt uuesti, kui platvormi aktsiate ostmise uudise peale kasvas Twitteri väärtus 26 protsenti. Vähe on üksikuid investoreid, kelle peale reageeriks rahaosuti sel moel. Siin saabmängida ideega, milles võib tema investeeringut võrrelda üleöödeposiidi pangateenusega. Klient lubaks teha öösel tema arvelduskontolt automaatseid tehinguid ja hommikul on raha tagasi koos panga makstud talle kasutada lubatud summade intressiga.

Tema enda mõjul kasvas Muski ostetud kauba väärtus lühikese ajaga üle miljardi dollari ja põhimõtteliselt võiks ta need nüüd kasumiga edasi müüa.

Mõte on siiski liiga lihtne. Arvatakse, et Muski huvitab pikaajaline passiivse investori roll. Passiivse investeerimisega omatakse väärtpabereid pikema aja jooksul, et lasta varal rahulikult kasvada. Sagedase kauplemisega võivad kaasneda lisatasud ja väärtuse suurem kõikumine ohustaks kasumlikkust. Seda ilmsemalt oleks Musk ise ettearvamatu kõigutamise põhjustaja.

Usutav on aga ka prognoos, mis arvestab mehe iseloomuga. Arvatakse, et ta ei suuda jääda Twitteri toimetamiste kõrvaltvaatajaks. Suurima individuaalse aktsionärina võib ta asuda mõjutama juhtkonna tegevust, suurendada osalust ja saada üha aktiivsemaks niiditõmbajaks. Võimalusele vihjab kasvõi päev enne börsi uudise ilmumist Muski välja saadetud küsiv säuts, milles märkis sissejuhatuseks, et sõnavabadus on toimiva demokraatia eelduseks ja lisas küsimuse, kas teenuse kasutajate arvates Twitter peab sellest põhimõttest kinni.

Keegi ei osanud toona veel tõlgendada, mida Musk mõtles, kui lisas säutsu lõppu, et küsitluse tulemus on oluline ning hääleta läbimõeldes. Eesmärk hakkab vist nüüd selguma. Seejuures hindasid enam kui kahest miljonist vastajast 70 protsenti, et Twitter ei järgi sõnavabaduse põhimõtet. Vaevalt, et taoline tugev signaal jätab Twitteri suuromaniku ükskõikseks.

Lõpetades alustatud küsimuse, kui raha on väga palju, võiks osta Twitteri ja asuda selle kaudu juhtima maailma suhtlust. Ebatavaline mõte, aga Elon Muskile sobilik.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".