Koolialgus viib mõtteradadele, mida mööda suvel eriti ei käidud. Tärkab küsimus motivatsioonist koolis käia. Lihtsakoelise eitusega kaugele ei jõua ja tee lõppeb ikkagi koolis. Nutikam on otsida õppimisele alternatiive, reaalsusega natukenegi kooskõlas olevaid kooli kui asotsiaalse organisatsiooni peatsele kadumisele viitavaid selgitusi. Muu hulgas oleks hea viidata siinkohal ka mõnele autoriteedile.

Näiteks Elon Muskile, kes täiendas hiljuti meie seniseid teadmisi küsimuses, mis on maailma suurim roboteid tootev ettevõte. Arusaadavalt on õige vastus Tesla. Seejuures ei seisne põhjendus autotootja tootmisliinidel tegutsevate robotite arvukuses, millest osa luuakse kohapeal. Tesla on maailmas suurim robotite tootja, kinnitas ettevõtte juht, sest kõik firma autod on sisuliselt robotid. Muski väitel on nende sõidukid poolteadvusega ratastel robotid.

Kes oli harjunud kuulma Elon Muskilt pöörasemaid väljaütlemisi, võivad siinkohal pettuda. Eesti keeles leidub hooplemise-kiitlemise-laiamise teljel mitmeid sõnu, aga need ei edasta Muski fenomeni, milles suured sõnad kombineeruvad suurte tegudega, toites kerge tusa kõrval põnevat ootusärevust. Kas robotite arvu ja tõlgendusega maailma ette astumist peaks nüüd võtma muremärgina Muski sära kustumisest?

Muretsemiseks pole siiski põhjust. Tegemist oli vaid sissejuhatusega palju laiema haardega teadaandele. Kui ettevõte on maailma suurim ratastega robotite valmistaja, kaasneb sellega ainulaadne oskusteave ja võimekus. Asjaolule viitas ka Musk ja küsis retooriliselt, miks piirduda autoformaadis robotitega, kui sama sisu võiks panna inimkujulisse vormi. Pealegi on ettevõtte insenerid ja teadlased väga kõrgel tasemel sensoorika, mehhatroonika ja tootmise vallas, täpsustas maailma rabavate lubadustega üllatada armastav ettevõtja.

Firma kavatseb autotootmise kõrvale rajada Optimuse nime kandma hakkavate robotite tootmisliini. Tegemist oleks umbes 57 kilogrammi kaaluva ja 173 sentimeetri kõrguse kahejalgse inimest meenutava mudeliga. Liigutusi sooritavad 40 elektromehaanilist motoriseeritud sõlme. Seda on oluliselt vähem inimese ca 650 lihasest ja paarisajast luust koosevast liikumisaparaadist.

Roboti võimed jäävadki inimese omale alla, vähemalt esialgu. Järgmiseks aastaks avalikkusele oma võimeid demonstreerima asuva Optimuse prototüüp peaks suutma tõsta kuni 20 kilogrammi raskuseid asju ja kõndida kiirusega kuni kaheksa kilomeetrit tunnis. Need pole just erilised võimed. Just taoline ongi agaesialgne eesmärk, et inimesed tunneksid end turvaliselt ja saaks vajadusel robotist jagu.

Omamoodi on tegu huvitava ürgse kehalise jõu loogika kaasaegne rakendamisega. Arvatavalt oleks robotil raske inimese sõna kuulata, kuigi sõnakuulelikus režiimis olles peaks Optimus mõistma inimesest omaniku käske ja tegema tema eest ohtlikku või kehaliselt nõudlikku ja igavat tööd.

See õigustab mõtisklust praeguse kooli võimalikust hääbumisest. Strateegilises vaates näeb Elon Musk tulevikku, milles inimesed otsustavad kehalisemast ja igavamast tööst vabastavate lahenduste kasuks. Selle vastu on raske vaielda, arvestades kui kaua on sama juba tehtud.

Erinevalt senistest kehalist tööd asendanud masinatest ja robotitest pole Optimus ühe töö spetsialist, vaid peaks suutma täita erinevaid temale pandavaid kohustusi. Musk tõi näite, et Optimus peaks oskama käsu peale autorattale polte kinnitada ja seejärel tooma kasvõi poest toitu. Küsimus pole seega enam ainult koolikohustuse kahtluse alla sättimises, vaid miks mitte ka motivatsioonis abielluda.

Kriitilisem vastukaja märgib, et Tesla kaualubatud ja autodele mõeldud isejuhtimissüsteem pole ikka veel valmis ning nüüd lubatakse palju keerulisemate eelduste haldamisele rajatud tehnoloogiat. Vihjatakse kelkimisele ja hooplemisele, sest roolis istuvat inimest jälgivat autorobotit olevat palju lihtsam õpetada, aga seegi pole tänaseni andnud soovitud tulemusi. Suvaliste argitööde õpetamist robotile ei viitsiks lisaks keegi oma kohustuseks võtta-

See toobki tagasi koolist loobumise teema juurde. Juhul kui õpilased ei taha koolis käia ja toovad põhjendusena, et nagunii teevad kooli lõpetamise ajaks kõik tööd nende eest ära Optimuse-laadsed robotid, siis peaksid olema tänased õpilased olema motiveeritumad roboteid õpetama. Mida rohkemates valdkondades peaks robotid neid asendama, seda rohkem peab neid õpetama.

Kui varsti hakkavad õpetajad inimeste asemel roboteid koolitama, siis nemad ongi need õpetajad. Järelikult peab esmalt ikka ka ise õppima.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".