"Unusta mõte, et raha teeb kõike, sest nii hakkad tegema kõike raha nimel" – need sõnad kuuluvad Prantsuse valgustusaja kirjanik Voltaire'ile. Ilus mõte, aga kui palju selle eest saaks raha?

Oxfordi Ülikool valis enim vihatud inglise keelseid fraase, mille tippu kuulus kõnekäänd "päeva lõpuks". Võib-olla vihatakse ütlust seetõttu, et on enamasti osa lausest "päeva lõpuks loetakse raha"? Vaevalt, et pahameelt põhjustab päeva lõpuks kasvanud rahahunnik. Seega võib teha oletuse, et päeva lõpuks on koos rahaga läinud ka tuju.

Raha on tundlik teema, mille eest on võimatu põgeneda. Muutuvas maailmas võtab meie suhe rahasse ühe keerukamaid varjundeid. Järgnevalt on krüptoraha, kodanikupalga, sularahata majanduse, riikide astronoomiliste võlgade kõrval vaatluse all vaid üks teema. Siin-seal kitsamas kontekstis avaldunud trilemma peaks järgmisel nädalal ületama uudiskünnise, kui Euroopa Komisjon avaldab ettepaneku platvormitööd puudutava töösuhte määratlemiseks.

Trilemma on kolme valiku sundolukord, milles kas kõik on halvad või kõik on head. Sealjuures on kaks valikut võimalikud ainult samaaegselt ja kolmanda arvel. Ükskõik, kuidas ka ei serveeriks, on valikus kolm halba alternatiivi: klient maksab rohkem, teenindaja kannatab või arendaja jääb kahjumisse.

Sama saab vormistada positiivsemalt, kui kliendid saavad parema teeninduse ja teenindajatel elujärg on parem, aga arendaja kannatab kahju. Saaks ka nii, et arendaja on kasumis ja teenindajatel on parem elu, aga klient peab maksma rohkem. Lõpuks võivad ka klient ja arendaja hästi elada, kuid selle maksab kinni teenindaja.

Platvormitöö näide on toidukullerid ja taksoteenuse pakkujad, kelle tööd vahendatakse Uberile või Boltile kuuluval infoplatvormil. Tänaseks on tegu juba üpris vana probleemiga, mida on seni püütud lahendada kas üksikutes linnades või riikides.

Probleemi sisu on teenust teostavate töötajate sotsiaalsed garantiid. Need on aastakümnete jooksul streikide, rahvarahutuste ja poliitiliste läbirääkimiste tulemusel kujunenud traditsioonilisemas vormis töö loomulikuks eelduseks. Traditsioonilistele töötajatele on tagatud minimaalse palga, puhkuse, töökeskkonna ja tervisega seotud tingimused. Platvormitöö puhul väidab aga tööd vahendava firma omanik, et nemad ei ole tööandjad, kuna tööd tehakse kliendile.

Paraku üksik klient ei taga toidukullerile puhkusepäevi ja muud taolist. Kolmnurgas on kõige suurem osapool platvormiomanik ja kõik keerleb ümber nende nime. Seetõttu on nõudlikud pilgud suunatud nende poole. Lisaks on neid kerge vihata, kuna tänu tööpakkumiste ümberkorraldamisele purustasid nad mitmeid pikkkade traditsioonidega väärtusahelaid ja ajasid ärisid pankrotti.

Platvormiomanikke vihatakse veel seetõttu, et investorid neid armastavad. Viimased näevad väärtusahelate ümberkorraldamises tulevikku, tänu millele paigutavad nad kasvulootuses revolutsioone teostavatesse ettevõtetesse hiigelsummasid. Taolise rahastusega ettevõtted on arenduse ja turuhõivamise ajal kahjumite suhtes vastupidavad ja saavad aastaid tegutseda suurtes miinustes. Sama ei saa endale lubada seni turul tegutsenud ettevõtjad, kes jäävad ebavõrdses konkurentsis kaotajaks.

Kogu muutus toimub kliendi raha nimel. Kliendile loomulikult meeldib teenuste muutmine tõhusamaks ja seda mitmes mõttes. Kullerid toovad vajalikke kaupu vaevata koju kätte ning kõike saab online-keskkonnast odavama hinna ja suurema valikuna. Samas on üleüldise tõhususe kasvu tõttu klientide ostujõud pärsitud, sest ka nende pakutava töö väärtus langeb, teisisõnu ostujõud väheneb.

Suurendades kullerite sotsiaalseid garantiisid peavad arendajad ja/või kliendid rohkem maksma. Küsides, miks ei võiks jätkata nii nagu on, jäävad peamiseks kahju kannatajaks kullerid. Võiks ju öelda, et nad on ise oma saatusega nõustunud, sest kullereid märkab tänavatel üha rohkem.

Küsimata, kuidas kulleritel läheb, võiks vaadata suuremat pilti, sest tegemist on tiksuva pommiga. Lihtsustatult öeldes lähevad neis tingimustes inimkullerid ühel hetkel justkui katki. Lisaks tervisehädadele kuhjuvad muud sotsiaalsed probleemid, mille lahendamine langeb maksumaksja rahakotile. See oleks aga kõige kulukam ja rumalam rahakasutus.

Lekkinud Euroopa Komisjoni ettepanekutes oleks iga platvormitöö tegija, kelle suhtlust kliendiga vahendatakse, kelle tasumäära kujundatakse, ja kelle tulevase töö saamist hinnatakse varasema töökvaliteedi põhiselt, automaatselt töövõtja, sõltumata lepingu sõnastusest. Juhul kui ametlikus sõnastuses see mõte jääb muutumata, langeb kolme huvigrupi konfliktsete huvide trilemma lahendamine valijate lauale. Nimelt on Komisjoni ettepanek juhis iga liikmesriigi seadusandjatele, kes peavad arvestama uute seaduste loomisel kohalike valijate huvidega.