Varem Google'i juhina, hiljem kuni 2020. aastani emafirma Alphabeti juhtimises osalenud Eric Schmidt ennustas mõne aasta eest toimunud arutelus, millist robotit peaksid soovima inimesed kõige rohkem. Taoline küsimus on ohtlik, sest tundub esmapilgul nii lihtne, et kutsub kohe vastama. Näiteks võiks taoline oluline saavutus olla arstitööd tegeva roboti loomine.

Arste on alati vaja. Nende töö on sotsiaalselt kõrge väärtusega. Ametioskused on keerulised ja nende omandamine nõuab aastaid õppimist ja jätkuvat teadmiste täiendamist. Seega võiks olla arst-robot soovide tipp.

Ometi võib selle vastuse pidada ekslikuks. Nagu sai hoiatatud, lihtsad küsimused on esmamuljest tihti sügavamad. Soovide tipus peaks olema midagi, mille saavutamine on raske, mitte kerge. Schmidti argumentatsioon rajaneb väitel, et arstitööd on robotile õpetada suhteliselt kerge ülesanne. See tehakse ära ja alles siis avastame, mida tegelikult soovime. Tema väitis, et jõudis selle tõdemuseni pika mõtlemise peale.

Analüüsitulemuste põhjal diagnoosi panemine ja ravi juhtimine on info haldamise ülesanded. Need on inimesele keerulised, aga masinale suhteliselt lihtsad. Sealhulgas on masinal eelis kasvavas mahus uute teadmiste omandamisel. Asjaolu muutub praktilist tööd tegevatele spetsialistidele üha suuremaks väljakutseks.

Arstilt eeldatakse puhanud mõistust ning põhjalikku, algoritmilist otsustamisprotsessi enamasti suure hulga mürarohkete andmete põhjal. Needki omadused sobivad hästi pigem masinale. Soov jõuda hea raviroboti loomiseni on mõistetav, aga see tehakse lähitulevikus ära. Soovima peaks midagi, mille valmistamine on samuti soovitav, aga osutub märgatavalt raskemaks.

Eric Schmidt väitis, et pärast arengustrateegiate põhjalikku analüüsi jõudis ta mõistmiseni, et tema hinnangul saab robotabiliste soovinimekirjas kõrgeimal kohal olema nõusid pesev robot. Puhtad nõud on olulised, kuid nõudepesumasin on väga lihtne, mille tõttu jäetakse analüüsimata, kui keeruline on nõude jõudmine söögilaualt masinasse ja seejärel kappi.

Samamoodi keeruline on ka rõivaid puhtana hoida. Kui võtame aluseks, et keskmises peres pestakse aastas ca 300 masinatäit musti riideid, kulub aastas pesu puhtana hoidmiseks umbes paarkümmend ööpäeva. Tehnoloogiaarendajad on püüdnud seda probleemi lahendada, kuid seni edutult. Jaapanis loodud 16 000 dollarit maksnud pesuhooldusroboti loonud firma läks pankrotti, kuna masin ei saanud tööga hakkama.

Puhtast ihukattest hoolivatele, kuid ajahädas olijatele on saabumas teistsugusele innovatsioonistrateegiale rajanev lahendus. Võtmesõnad on Uber või gig-majandus, mõnikord ka tööampsuks nimetatud strateegia, milles vahendatakse tööd infoplatvormi kaudu.

Uber on siin märgiline tegija, kuna näitas maailmale, kuidas pole inimeste transportimine autosõit, mida klient linna peal otsib, vaid infoülesanne, mis otsib kliendi ja autoomaniku kattuvatele huvidele tõhusaima lahenduse. Peagi nägi sama võimalust majutusteenuse digitaalseks protsessiks muutnud AirBnB, unustamata toidukulleriteenuseid jmt.

USA 400 linnas tegutseb juba mõned aastad isa-poja Mort ja Nachshon Ferteli loodud pesupesemisteenus SudShare. Idee on muuta enamikus kodudes pesumasinad ja kuivatid mittevajalikuks, sest selle töö teevad ära vähesed, kes jätavad need seadmed alles. Enamiku ajast pesumasinad seisavad ehk linnade musta pesu pesemiseks ei ole vaja nii palju pesumasinaid. Vaja on must pesu ühendada vabade pesumasinatega, mis on taas infoülesanne. Idee on sama, mille alusel Uber või AirBnB korraldasid ümber mitu igaveseks muutumatuna näivat eluvaldkonda.

Dollar poole kilo musta pesu eest 20-dollarilise minimaalse teenusena tagab mustade rõivaste üleskorjamise ning järgmisel päeval puhta, triigitu ja lapatuna samasse kohta tagastamise. Kliendil pole vaja teha muud, kui tellida nutiseadmega teenus, tõsta pesemist vajava sisuga kotid ukse taha ja järgmine päev need puhtana tuppa tagasi tõsta. Teenus toimetab puhastamist vajava materjali infoplatvormi teisele kliendiliidesele kogunenud pesumasinaga kodude omanikele.

Süsteemiga on juba liitunud 54 000 pesupesijat. Kes soovib, võib teha seda põhitööna. Paljud kasutavad vaba pesumasina ressurssi täiendava sissetuleku teenimiseks, sest nad saavad samal ajal teha muud tööd, kasvõi pakkuda sõiduteenust.

Toodud näited kirjeldavad jätkuvast tööprotsesside killustumisest töödes, mida saab teha senisega võrreldes tõhusamalt, koondades hajusalt jõude seisnud vaba ressursi või püüdes teha seda, mis jääb automatiseerimisest ja robotitest üle. See on üks näide tehisintellektist ja tööde automatiseerimise ajastul tööhõive näilisest lisandumisest. Pesupesemise teenusega tuli näiliselt juurde kümneid tuhandeid tööotsi.

Ilmselt näeme sarnast arengut veel mitme raskesti automatiseeritava protsessi puhul. Tööampsude valik suureneb. Kas sellest saab ka kõhu täis, on iseküsimus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".