Soomlastel on sisu, iirlastel on gradh. Mõlemad tähendavad erinevaid asju, kuid on rahva püsimiseks ja enda mõistmiseks olulised väärtuskategooriad. Sisu on stoiline otsusekindlus ja vastupidavus äärmuslike raskuste ees. Gradh tähendab armastust, seda mitte erootilise, vaid siira, isegi poeetilise andumusena, näiteks kodukoha vastu.

Iiri rannikust mööda merd umbes viie kilomeetrit lääne pool asub ümmarguselt 22 km² suurune ja 469 elanikuga Arranmore saar. Inimeste arv pärineb 2016. aasta rahvaloendusest. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga oli elanike arv langenud umbes 150 võrra. Saarel allesjäänutest on 45 protsenti üle 65-aastased. Kõik märgid viitavad asustuse lõpule, kuniks hing jätab maha viimase kodukamarat armastanud arranmoorlase. Seda juhul, kui noori peresid juurde ei tule. Tegu on paljudele maakohtadele iseloomuliku probleemiga.

Saare omavalitsus on eksistentsiaalset teemat korduvalt vaaginud. Lootusi on pandud mandrile õnne otsima läinud saarlaste seas gradh'i äratamisele. Sõnades igatsetakse kodukoha järele, aga elu juhib nähtamatu käe võim, mis hoiab lahkunud kaugete maade majandusruumis. Noored saarlased elavad lisaks Iiri mandrile veel Ühendkuningriigis, USA-s ja Austraalias. Kaugematest kohtadest on püütud tagasi tulla, kuid saare asemel maabutakse kusagil suurel mandril.

Arvatakse, et lahkumise põhjus ja tagasitulemise takistus on kehv internetiühendus. Arranmore on liiga väike ja põdur kalli merealuse kaabli rajamise õigustamiseks. Olukorra teeb halvemaks teadmine, et saarel on ühendus olemas.

Omamoodi on see Pyrrhose võit, kuna sidekvaliteet on halb, aga samas piisav kaugete poliitikute arvestuses, tegemaks saarekese taha ühendust kinnitava linnukese. Isegi kui keegi planeeris kehva andmesilla parandamiseks midagi ette võtta, nullis majandusarvestuste Exceli tabelist mõttekuse väikese rahvastiku vananemine ja arvukuse jätkuv langus.

Kui miski on väga halb, siis peab see olema millekski väga hea. Aastal 2018 otsis Iirimaal tegutsev mobiilsideoperaator maaelu edendamise projekti jaoks sobivat test-keskkonda. Arranmoore sobis suurepäraselt kontrollimaks oletust, kas elu maarajoonides on võimalik edendada kiire internetiga. Sideteenusepakkuja ei pea tegutsema filantroobina, sest kui kiire internet parandab saarlaste elujärku, on kõik osalised võidumehed.

Aastal 2019 loodi saarele üle õhu kiire sidesild. Juhul kui eksperiment end õigustab, plaanitakse riigi esimese tormikindla merealuse kaabliühenduse rajamist. Ühendusele lisaks õpetati saarlasi kasutama uue põlvkonna teenuseid ja asjade internetile rajatud automaatikat.

Lahkumiseks veel liiga noortele asuti õpetama arvutitarkust ja internetioskuseid. Kiire ühendusega parandati ka kohaliku haigla tegevusvoogude nutikust jne. Ühesõnaga, lühikese ajaga tõugati emamaaga võrreldes internetitehnoloogia viimase vaguni näljaiivelduses seltskond ühe aastaga veebikeskkonna restoranivagunisse. Seejärel jäädi ootama, mis juhtub.

Praeguseks on rahvaarv kasvanud 10 protsenti, sest saarele tulid tagasi mõned varem lahkunud elanikud ja saabus ka uusi. Esimeste tulijate seas oli isegi kahe lapsega ameerika-prantsuse perekond. Viimastel andmetel teeb saarelt lahkumata kaugtööd 16 inimest ehk umbes kolm protsenti elanikkonnast.

Pandeemia tulemusel kogu maailmale sundkorras õpetatud töövorm olnuks merest ümbritsetud maalastele varem võimatu. Arusaadavalt on selleks noored, tööealised elanikud, kelle Covid-19 oleks enne uut ühendust sundinud saarelt lahkuma tööandjale kättesaadavamasse eneseisolatsiooni.

Haigustest rääkides pidid saare elanikud külastama natukene ebatavalisemate probleemide puhul mandril asuvaid arste. Tihti õppides, et pikk ja vaevarikas tee tehti vaid kümneminutilise konsultatsiooni jaoks, mida võinuks läbida kodust lahkumata, kui vaid internet oleks seda võimaldanud.

Huvitava kõrvalnähtusena paranes tänu internetiühendusele saare elanike haridustase. Iiri kultuuris on inimeste omavahelises suhtlemises olulisel kohal pika ajalooga pubikultuur, kus toimuvad muu hulgas kogukonda kokku toovad regulaarsed mälumängud. Teadupärast pidanud viktoriini kohtunik hiljuti ühe kohaliku võistkonna lahku lööma, sest uute tulijate tõttu oli sinna sattunud seitse magistrikraadiga tegelast.

Jutustus Arranmoore interneti kiiruse parandamisest imelise sotsiaalse arengu rohuna võib sütitada optimismi. Siirana näiva lihtsakoelise lahenduse taga on kindlasti mindi tõetera. Näiteks pole vaidluse all internetile rajatud ja andmevahetusest sõltuv modernne elu.

Sama tõsi on, et väikese ja kannatava populatsiooni peal saab demonstreerida imelisi nähtuseid. Sama tõene ka trend, mille järgi elab sajandi keskpunktiks linnades 75 protsenti maailma rahvastikust. Seejuures on Eestis see näitaja juba 70 protsenti.

Kas interneti tehnoloogiad kaitsevad elu maal kui linnastumine kiirenes tänu samale fenomenile? Kardetavalt peab maale elama jäämiseks omama gradh'i kõrval soomlaste sisu, sest tegelik maaelu eeldab tugevat keha ja sitket iseloomu. Seda, mida on internetiga pehmendatud.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".