Saksa teadlased saavutasid maailma uue külmarekordi
Sellal kui maakera kliima läheb soojemaks, on teadlased saavutanud ka uue külmarekordi: 38 pikokelvinit. Seda on vähem kui kümnemiljardik kraadi üle absoluutse nulli ehk kõige külmema külmuse, mis universumis teoreetiliselt üldse olla saab.
Christian Deppner Hannoveri Leibnizi Ülikoolist ja ta kolleegid külmutasid gaasi Bremeni linnas asuvas 122 meetri kõrguses katsetornis.
Torniahti ülaossa tekitasid nad kõigepealt rubiidiumi aatomite pilve, mida hoidis paigal magnetväli.
Magnetvälja abil viisid teadlased rubiidiumipilve ka Bose-Einsteini kondensaadi nimelisse olekusse, mis tähendab, et pilv jahtus ainuüksi sellest juba päris absoluutse nullini.
Siis lasid teadlased pilve magnetilisest lõksust lahti, mispeale see paisus igas suunas ja läks seetõttu veelgi külmemaks. Samas hakkas pilv ka õhutühjas tornis allapoole kukkuma.
Šahti seintele seatud detektorid mõõtsid mööduvate pilveaatomite kineetilist energiat. Mõõtmistulemuste analüüs näitas, et rekordiline külmus, 38 pikokelvinit, oligi saavutatud.
Üks kelvin on sama suur temperatuurivahemik kui üks Celsiuse kraadki, nende skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus. Et väljendada aga 38 pikokelvinit täiskelvinites, tuleks nulli ja koma järele kirjutada veel kümme nulli, enne kui jõuame kolme ja kaheksani.
Teadlased loodavad, et ka seda rekordit saab samas tornis purustada, kui õnnestub gaasi veelgi rohkem hõrendada.
Samalaadses katseseadistus saaks teadlaste sõnul testida muu hulgas näiteks uute gravitatsiooniteooriate paikapidavust kvanttasandil, mis pakuks ka füüsikateoreetikutele suurt huvi.
Oma katsest ja selle tulemusest kirjutavad nad ajakirjas Physical Review Letters.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik
