Sreevani Jarugula Ameerika Ühendriikidest Illinois' Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kaksikgalaktikat SPT0311-58 raadioteleskoobistikuga ALMA, mis paradoksaalsel kombel asub ise ülimalt veevaeses Atacama kõrbes, Põhja-Tšiilis.

Vaatlusmaterjali analüüsi põhjal kirjutavad nad ajakirjas The Astrophysical Journal, et selles hiiglaslikus tähekogus leidus juba 780 miljonit aastat pärast Suurt Pauku nii vett kui ka süsinikmonoksiidi ehk vingugaasi.

Võib arvata, et palju varem ei saanudki kumbagi neist aineist puhtalt tehnilistel põhjustel, vajalike koostisosade puudumise tõttu, üldse tekkidagi.

Vesinik on olemas küll peaaegu päris aegade algusest saati, kuid hapnik ja süsinik saavad tekkida alles siis, kui on tekkinud tähti, mis on ka mõnda aega juba põlenud ja seejärel plahvatanud. Just täheplahvatustes pääsevad need elemendid laiemalt levima ja omavahel ning ka vesinikuga molekulideks ühinema.

Üks neid molekule, vesi, on elu alus. Seetõttu võib teadlastelgi mõte jooksma minna rada pidi, mis viib oletuseni, et juba vägagi varajases universumis võis võib-olla olla tekkinud ka esimesi elusolendeid.

Kuid oletuseks see loomulikult vähemalt esialgu ka jääb. Seda enam, et tänaseski meile lähemas maailmaruumis, kus vesi on levimuselt teine keemiline ühend üldse – kohe eelmainitudki vingugaasi järel –, on elu teada seni ainult planeedilt Maa.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.