Iha näha nähtamatut põimib kokku teaduse ja kunsti

Foto: ERR

Kunstiteadlased ei piirdu suurteoste sünniloo lahkamisel ja säilitamisel juba enam ammu ajalooürikutes tuhlamise ning palja silmaga vaatlemisega. Üha enam võetakse appi hoopis mõnel teisel otstarbel loodud uurimismeetodid. Eesti väiksuse ja nendeks tarvilike seadmete nappuse tõttu võib see kokku tuua ootamatud partnerid.

Püha Vaimu valgus

Väga üldistavalt saab jagada kunstiteoste saladuste lahkamiseks kasutatavad uuringud pinnauuringuteks ja punktuuringuteks. Neist esimestes kasutatakse erinevaid valguse lainepikkusi ja valgusfüüsika põhitõdesid. "Sellega saab vaadata eri valgustes kunstiteose sisse ja näha erinevaid kihitusi. Näiteks tuvastame me sellega kunstniku omakäelisi alusjoonistusi või võime leida, et pilt polegi tehtud ainult selle kunstniku poolt, vaid seal on näha terve töökoja tööd," selgitas Hilkka Hiiop, Eesti Kunstiakadeemia professor saates "Uudishimu tippkeskus".

Lisaks suurema lainepikkusega valgusele, nagu infrapunavalgusele või ultraviolettkiirgusele, võetakse teinekord appi ka röntgenaparaadid. Seejuures on need tänapäeval piisavalt võimsad, et neid saab isegi kaasas kanda. Tõsi, kunstiteadlastel endil pole Eesti väiksuse ja nende hinna tõttu mõtet neid endal hankida. Siinkohal tuleb appi koostöö maksu- ja tolliametiga. Juba mitmendat aastat aitavad selle töötajad teha kunstiteostest röntgenülesvõtteid.

Tolliosakonna kiirgusohutuse spetsialist Priit Laatre märkis, et lisaks ristkasutusest tulenevale vahendite mõistlikumale kasutusele on ka tollil endal kasud sees. "Me saame täiendõpet justnimelt selle seadme kohta. Kui me oleme lahingus ja teeme tööd, on see seade meil juba nii käes, et saame täistöötulemuse," sõnas Laatre. Lisaks aitab see edendada koostööd puhuks, kui toll tabab piiril mõne ekspertiisi vajava teose.

Vaata intervjuud Priit Laatrega Püha Vaimu kirikus. Video: SIim Lõvi.

Kui ka uuringute tegemise ajal peaks tulema pakilist reageerimist vajav ülesanne, pole vaja peljata, et tolli põhitöö tegemata jääb. "Kui meil tuleb praegu näiteks reisisadamasse väljakutse, pakime selle seadme kiiresti kokku ja teeme hoopis seal olulised objektid ära ning tuleme hiljem siia tagasi," märkis spetsialist.

Sel aastal oli EKA ning maksu- ja tolliameti üks suuremaid koostööprojekte Tallinna Püha Vaimu kiriku altarirentaabel. Bernt Notke loodud altarisein on üks tuntumaid omataolisi Eestis.

Klassikaks saanud valguspõhiste pinnauuringute kõrval on viimastel aastatel arenenud jõudsalt ka 3D-mõõdistamine. "See võimaldab meil dokumenteerida kunstiteoseid täiesti teisiti. Enamik kiriku kunstiteoseid on kuskil kaugel kõrgel ja neid ei oska õigupoolest keegi märgatagi. Läbi selliste meetodite saame me neid aga inimestele lähemale tuua," sõnas Hilkka Hiiop.

Punktuuringud

Teine suurem valdkond on punktuuringud. Nagu nimigi ütleb, hõlmab see kunstiteosel tillukestest punktidest proovide võtmist ja üksikasjalikult kihtide kaupa kasutatud värvi ja sideainete koostise uurimist. Sellest tõuseb tihti kasu nii teoste sünniloo mõistmisel kui ka restaureerimisotsuste juures.

"Tihtipeale on just näiteks kiriku kunstiteoseid sajandite jooksul korduvalt üle värvitud. Alumiste kihtideni jõudes saame teada, milline nende värvigamma algselt oli ja seda inimestele näidata, kuid lisaks panustab see meie konserveerimise ja säilitamise otsustesse," selgitas Hiiop. See ei kehti tihtipeale mitte ainult teoste endi, vaid ka neid ümbritsevate hoonete kohta. Näiteks olid paljud Eesti kirikud kaugemas minevikus märksa värvilisemad.

Kasutatud värvid ja pigmendid annavad aimu ka toonasest eluolust. Näiteks saab eriti eksklusiivsete pigmentide või rohke kulla ja hõbeda kasutamisest aimata, et toonased majanduslikud olud olid päris head. "See näitab eelkõige seda, kuidas need asjad sündisid, aga võib avada ka palju laiemaid kontekste, kuidas üldse toimusid mingisugused majandus-kaubandussuhted, kust tulid materjalid jne. Need võivad olla ka märksa laiemad küsimused, kui ainult selle konkreetse teose või kunstniku küsimused," laiendas professor.

Kütkestavamad hetked

Hiiop ise pidas oma töö juures kõige köitvamaks uuritava kunstiteose autoriga isiklikuma kontakti saavutamist. "Mulle tuleb meelde, kui uurisime Kaarli kiriku apsiidimaali, mille autor on Johann Köler ja leidsime sealt sõna otseses mõttes kunstniku käejälje, mille ta oli märja krohvi sisse jätnud. Sa saadki nii selle inimese kontakti, kes selle asja on teinud. See on ilmselt see, mis on minu jaoks olnud kõige põnevam," sõnas professor.

Priit Laatre on hakanud nägema aga kirikuid teises valguses. "Püssikuulid on sellised esemed , mida ei loodaks kunagi kirikus näha, see on ikkagi püha paik Üks väga kihvt juhus oli aga ka see, kui me avastasime Kristuse kuju seest naeltest krooni. See oli lausa kunstiväärtus, mida sai nimetada sisemiseks iluks," meenutas Laatre.


Lisaks Hilkka Hiiopile astus saates "Uudishimu tippkeskus" sel nädalal üles Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika professor Marco Kirm, kes tutvustas röntgenkiirte võlusid. Tartu Ülikooli ioniseeriva kiirguse füüsika kaasprofessor ja ettevõtte GScan juhtivteadur Madis Kiisk andis ülevaate aga müüonite kasutusvõimalustest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: