Tüüpiline sisepõlemismootoriga sõiduk tangib umbes korra nädalas. Tanklas kulub paagi täitmisele ligikaudu viis minutit ehk ühe pumbaga teenindatakse maksimaalselt tosin autot tunnis. Tankimiste suurem koormus satub ööpäevas teatud kellaaegadele kui autot kasutatakse. Kuis tööle minnes on kiire, siis tehakse seda sagedamini koju sõites.

Öelduga arvestades võib järeldada, et üks tüüpiline kuue pumbaga tankla teenindab nädalas umbes tuhandet regulaarset klienti, kelle lisanduvad mõnisada juhuslikumat kundet. Edasi saaks hinnata kui palju vajab linn kütusetanklaid ja seejärel kogu riik. Arvutustesse lisanduvad mõned muutujad seoses liiklustiheduse ja linnade lähedusega, aga põhiline loogika jääb samaks.

Taoliseid arvutusi on loomulikult tehtud. Arvatavalt palju täpsemalt, sest väikese marginaaliga kütuseäris on sentide lugemine oluline. Pole ime, kui sõidukitest kogutava rahavoo kõikumist püütakse puhverdada täiendava kioski pidamisega. USA-s on umbes 82 protsendi tanklate juures väike kaubamaja ning söögikoht. Seal on viimase loenduse järgi 161 768 tanklat ehk üks tankla umbes paarituhande elaniku kohta.

Uus küsimus on, kui palju laadimispunkte vajab linn ja riik elektriautodele. Ülesande struktuur on teistsugune, kuna akusid saab ka kodus laadida. Uuemate autode puhul õnnestub veerandtunnise laadimisega sõita ühest linnas teise.

Laadimispunktis kulub aega ikkagi vähemalt kolm korda rohkem võrreldes summutit omava autoga. Elektrivarustus on samas hajus võrreldes tanklas maa alla paigutatud tsisterniga, mida peab regulaarselt täitma spetsiaalse veoki abil. Vedelkütuse ohtlikkusest tulenevalt kehtivad tanklatele karmid tuleohutusnõuded. Elektriga laadimispunkte saaks luua lihtsamalt ja paigutada tihedamalt, juhindudes teistsugusest strateegiast.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi territooriumil on 224 538 elektrisõiduki laadimispunkti. USA elanikkonnast kolmandiku võrra suurema rahvaarvuga majandusliidus jääb mulje, et elektrisõidukitele on juba täna umbes veerandi võrra rohkem laadimispunkte. Tegemist on eksitava arusaamaga, kuna võrreldakse erinevaid asju ehk keskmiselt kuue pumbaga tanklaid üksikute elektripistiku pesadega.

Järelikult on 250 000 laadimispunkti näitaja kolmandiku võrra suurema elanikkonnaga territooriumi jaoks selgelt ebapiisav. Eriti arvestades, et alanud kümnendi esimese viie aasta jooksul peaks Euroopas toodetavate elektrisõidukite arv kuuekordistuma. Uue põlvkonna sõidukite lisandumine on oluline autotööstuse säilimisele ja keskkonna kaitse eesmärkidele.

Euroopa teedele peaks igal aastal lisanduma umbes neli miljonit uut akutoitel autot. Samal ajal on majandusliidul eesmärk vähendada liikluse põhjustatud kasvuhoonegaaside hulka võrreldes üheksakümnendate aastatega 90 protsenti käesoleva sajandi keskpunktiks. Transpordist sünnib neljandik kasvuhoonegaasidest.

Majandusliidu audiitorid avaldasid teisipäeval elektrisõidukite taristu arengut käsitleva kriitilise raporti (.pdf). Kriitika oli suhteliselt konstruktiivne ja kutsub pigem üles vältima tulevikku ohustavaid negatiivseid arenguid. Laiale avalikkusele, eriti aga autoostu mõtetega elanikele on hea teada, et aastaks 2025 peaks majandusliidus olema rajatud miljon laadimispunkti. Audiitorite raport toob asjaolu esile hoiatavas võtmes, kuna tänase seisuga ollakse kavast maas. Kontrolöridele tegi muret olemasolevate laadimispunktide ebaühtlane paigutus ja tervikliku strateegia puudus.

Praegu, aga ka lähiajal peab olema elektrisõidukiga ettevaatlik, kui planeerida pikemat reisi teistesse liikmesriikidesse. Laadimispunktide vähesuse ja asukoha raskendatud leidmise kõrval on probleem erinevates maksesüsteemides.

Audiitorid tunnustasid ühtset elektripistiku standardit, kuid samas kritiseerisid puuduseid strateegias. Puudub kava, kuhu ja kui palju taoliseid pistikuid paigutatakse. Vaja oleks luua ühtlustatud maksesüsteem, et iga liikmesriigi kodanik saaks sõiduelektri eest vaevatult tasuda ja raha jõuaks kohaliku energiaettevõtja kätte.

Audiitorid keskendusid oodatavalt rahale palju rohkem. Seda majanduslikku hooba ei kasutatavat sihipäraselt. Puuduvad ühtsed eesmärgid ja isegi minimaalsed nõuded, mille alusel raha kasutust saab juhtida. Kardetavalt kannatab seetõttu mitme põlvkonna üks suurimaid tehnoloogilisi muutusprotsesse.

Euroopa Liidu komisjon tunnustas audiitorite tööd, kuid kriitikas osas osutas liikmesriikidele, kes on oma taristu valitsejad. See toob tagasi sissejuhatava küsimuse juurde – kui palju oleks Eestisse vaja elektrisõidukite laadimispunkte?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".