Koroonapiirangud vähendavad liiklustihedust, kuid mitte liiklussurmi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonapiirangute ajal haigutab tühjus ka mitmetel Eesti tänavatel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehkki koroonapiirangud vähendasid möödunud aastal peaaegu kõikjal maailmas teedel liikuvate autode arv, jäi surmajuhtumite arv mitmel pool samaks või isegi kasvas, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Neljapäeval algavast eluolu sulgemise tõttu võib oodata tänavaliikluses vaiksema perioodi algust. Juhtuvas pole midagi uut. Pandeemia põhjustatud majandustegevuse aeglustumise tulemusel vähenes tänaval liikuvate sõidukite arv kõikjal maailmas. Euroopa liiklusohutuse nõukoja andmetel vähenes suuremate linnade liiklustihedus 70-85 protsenti.

USA Transpordiameti 2020. aasta esimese üheksa kuu analüüsist järeldub sarnane suundumus. Sealse poliitilise kliima tõttu reageerisid osariigid haigestumise riskile erineval määral. Osariikide vaheline liiklusmaht langes aasta varasemaga umbes 43 protsenti.

Iga kultuur õpetab midagi halva ja hea suhestamisest. Rahvalikes tarkustes juhendatakse otsima halbade sündmuste tagant midagi optimistlikku. Nii võib leida tänaval vuravate autode vähenemisestki midagi head. Vähenenud saaste tegi suurlinnade õhu rekordiliselt puhtaks.

Vähem teedel vuravaid autosid langetas ka kokkupõrgete arvu. Aastal 2019 toimus USA-s päevas keskmiselt natukene üle kahesaja autode kokkupõrke. Liikumispiirangute ajal langes keskmine näitaja 80 avariile päevas ehk rohkema kui ühe autoga kokku põrkamise risk langes peaaegu kaks kolmandikku. Hollandis langes kokkupõrgete arv poole võrra. Ülejäänud riikide andmed on oodatavalt sama suunaga.

Kahjuks sellega head uudised lõppevad. Hämmingut põhjustab liiklusõnnetuste surmajuhtumite statistika. Loogiline oleks oodata, et koos liiklustiheduse rahunemise ja autode omavaheliste kokkupõrgete vähenemisega kaasneb ka traagiliste liiklusõnnetuste arvuline vähenemine. Riigi sulgemise alguses Hispaanias ja Itaalias liiklussurmade arv vähenes. Paljudes riikides jäi see aga eelmise aasta tasemele või koguni suurenes.

Varasema aasta taseme hoidmine tähendab sisuliselt riski suurenemist, kui autode arvu langusele see kurb muutuja ei reageeri. Nii juhtus näiteks Austraalia liikluses. Prantsusmaal ja Hispaanias langes surmade arv umbes 40 protsenti, kuid liiklustiheduse langus, eriti suurlinnades oli sellest suurem. Järelikult võib nendegi arvude taga peituda surmaohu suhteline kasv.

USA-s hukkus eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul liikluses 28 190 inimest, mida on 4,6 protsenti rohkem võrreldes aasta varasema perioodiga. Arvuliselt oluliselt väiksemad, kuid samast kõnelevad näiteks Iirimaa andmed. Seega suurenes autode arvu vähenemise ajal liikluse eluohtlikkus.

Järelikult pidi liikluses midagi muutuma. Veelgi suurema tõenäosusega pidi midagi muutuma autojuhtide käitumises. Euroopa liiklusohutuse ametkond püüab võimalikes põhjustes alles selgusele jõuda ning viitab vajadusele rohkem andmeid analüüsida. USA's koostatud statistika aga juba heidab valgust elu hämaramale poolele.

Autode kultuuri poolest tuntud riiki võib käsitleda nn naturaalse eksperimendi keskkonnana. Loomulikus olekus toimuvast saab eristada tegureid, millel on mõju inimeste käitumisele ja mõõdikuid, millega ühte või teist reaktsiooni registreerida. Antud eksperimendis olgu mõjuriks pandeemia kaitseks kehtestatud liikumispiirangud. Osa reaktsioone sai juba käsitletud liiklustiheduse, kokkupõrgete ja surmajuhtumite arvudena. Liiklussurmade näitajaid vaadates kerkis küsimus, millele vastamine vajab täiendavate muutujate kaasamist.

Näitena võib tuua üksiksõidukite õnnetused. Need on autoavariid, millesse satub üks auto ja peaaegu alati seisneb põhjus autojuhi käitumises. USA-s kasvas liiklustiheduse languse perioodil üksikavariide arv hüppeliselt. Nendes õnnetustes suurenes surmajuhtumite sagedus üle nelja korra.

Kirjeldatud trendist võib oletada, et üksi olles muutub inimeste käitumine. Seda mitte ainult koju jäädes, kus probleemi kirjeldab suurem alkoholi ja uimastite tarbimine, vaimse tervise häirete esinemissageduse kasv jne. Nüüd hakkab end ilmutama tänavatel üksi sõitva autojuhi käitumisrisk. Erinevalt probleeme varjavatest ja summutavatest koduseintest auto plekist kere teda ei kaitse.

Esialgsetest andmetest paistab, et autojuhtide peamised käitumismuutused avariile eelnenud ajal on kiiruse ületamine, suurenenud telefoni kasutamine ja riskantsete manöövrite lisandumine. Kõike neid võib seostada kasvanud stressi ja pahameelega. Seega säilitage raskel perioodil mõistus ja olge igas mõttes terve!

Eestis hukkus 2020. aastal liiklusõnnetustes 60 inimest, aasta varem oli neid 52 ja 2018. aastal lõppes liikluses 67 inimese elu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: