LHS 3844 b on Maakerast mõnevõrra suurem kivise pinnaga taevakeha, mis tiirleb meist 45 valgusaasta kaugusel Indiaanlase tähtkujus punase kääbustähe LHS 3844 ümber.

Atmosfääri planeedil ei ole. Oma tähele tiirleb ta nii lähedal, et päevapoolel võib temperatuur tõusta 800 kraadini Celsiuse järgi. Ööpoolel seevastu võib olla alla 250 kraadi külma.

Öö ja päev on seal geograafilised, mitte ajalised mõisted, sest planeet on kogu aeg ühe ja sama küljega tähe poole, nii nagu Kuu on alati ühe ja sama küljega Maa poole.

Tobias Meier Šveitsist Berni Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd planeedi kohta teadaolevad ehk vaatluste põhjal välja nuputatud andmed pannud arvutimudelisse, et aimu saada, mis võiks planeedil geoloogilises mõttes täpsemalt toimuda.

Mudel rehkendas välja, et suure temperatuurierinevuse ajel voolab planeedi sisemuses ringlev vedel aine tõenäoliselt ööpoolkeral ülespoole ja päevapoolkeral allapoole.

Nii võimegi ette kujutada, et just ööpoolkeral surub see vedel magma end kohati planeedi koorest läbi ja purskub hõõguvate laavajugadena välja.

Päevapoolkeral magma planeedikoort ei survesta ja arvatavasti kuskilt eriti välja ei purska. Planeedi vulkaaniline aktiivsus võibki seetõttu olla koondunud just nimelt ööpoolkerale.

Päris kindel see siiski ei ole, sest teadlased ei tea täpselt, millisest materjalist planeet koosneb.

Arvutimudel näitas mõnede materjalikombinatsioonide korral hoopis vastassuunalisi magmavooge, ja sellisel juhul võib vulkaaniliseks osutuda hoopis päevapoolkera.

Mõnede materjalide puhul aga mastaapset magmavoogu poolkerade vahel ei tekkinudki, mistõttu ka võimalikke vulkaane võib leiduda mõlemal pool.

Kuidas lood täpsemalt on, võib selgemaks saada tähe valguse täpsematest vaatlustest. Praegu teada olevast ja arvutil mudeldatust kirjutavad Meier ja kaasautorid ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25