Aastast 1885 kuni praeguseni saabub regulaarselt Ameerika Ühendriikide koduperenaiste päris ning virtuaalsetesse postkastidesse populaarne kodust heakorda ja muud naiselikku maailma kajastav ajakiri "Good Housekeeping". Kiirustamaks mööda naiste ja kodutööde sidumisest tärgata võiva modernse pahameele stseenist hüpakem 1975. aastasse, kui ajakirja legendaarne nõuandev hääl Ann Landers küsis lugejatelt "kui nad saaksid uuesti valida, kas nad hangiksid endale lapsi?".

Nüüd on sobiv pidada väike paus, et lasta pähe tungival eksistentsiaalsel küsimusel oma tööd teha. Kuidas võiksid vastata sellele küsimusele meie vanemad? Kellel on lapsed, võib mõelda lisaks ka oma vastusele.

Mõtlemisaja juurde võitmiseks veel paar sõna 56 aastat ameeriklaste eluteed kommentaaridega sillutanud Ann Landersist, kes saavutas USA-s omaette institutsiooni ja kultuuriikooni staatuse. Tegelikult seda kolumnisti ei eksisteerinud. Nimi mõeldi välja, et varjata tegelike nõustajate identiteeti. Nii mõnigi nõuanne puudutab tundlikke teemasid, milles arvamuse avaldamine võib ohustada vastaja argielu vabadust.

Tagasi küsimuse juurde – kas uuesti valides otsustataks lapsi saada. Vastajaid kogunes umbes 10 000 ehk seega usaldusväärne hulk inimesi. Neist 70 protsenti vastasid, et kui saaks valida, jätaks nad lapsed sünnitamata. Seda vastust keegi ei oodanud. Tulemus tähendab, et maailm, või vähemalt Ameerika Ühendriigid rajanevad oma enda vanemate poolt soovimatutele inimestele.

Midagi pidi olema valesti. Enne lahenduseni jõudmist mõelge, kuidas vastaksid ameerika ajakirja lugejad järgmisele küsimusele. Etteruttavalt arvestage, et küsimusele vastas koguni 90 000 lugejat. Küsimus kõlas: "Kas valiksite suhte ainult õrnustega ja ilma seksita?". "Jah!", vastas 72 protsenti vastuse saatnutest.

Mõlemad tulemused on nii veenvalt suure vastajate arvuga, et näiteks valimiste eel võib mõnes poliitikus tärgata soov luua laste hankimist ja intiimset lähedust keelustavad seadused. Mõlemaid näiteid võib kohata statistika õppematerjalides teema alt, kuidas ei tohiks küsitlusi korraldada.

Oht on, et vastama kipuvad küsimusega äratatud häiritusest motiveeritud inimesed. Samas ei taha ülejäänud mitmel põhjusel taolistele küsimustele vastata. Vastajate paljusus ei muuda järeldust rahva arvamuseks. Sarnane oht pole kuhugi kadunud ja kollitab ka Maarjamaal kavandatavaid rahva arvamuste korjeid.

Pika sissejuhatuse eesmärk oli suunatud siiski Hiinale. Seal korraldas riiklik uudisteagentuur SinaNews küsitluse teemal, kas lastel tuleks kooli ajaks nutitelefonid ära keelata. Umbes 27 000 vastajast enamus olid eitaval positsioonil. Pakuti, et taoline keeld põhjustab koolivälisel ajal telefoni liigkasutamist. Samuti arvati, et telefon on oluline vanematega suhtlemiseks jne. Ühesõnaga, rahvas tahab, et lastel oleks koolis telefonid.

Küsimuse ajend oli Hiinas kehtima hakanud seadus. Uus kord keelab lastele mobiiltelefoni kooli toomise. Küsitlus paigutus ettepanekute tegemise perioodi. Tagantjärele tarkusena võibki tõdeda, et vastajaarmee arvamusel polnud erilist mõju. Koolidele soovitatakse laste ja vanematega ühenduse loomiseks välja mõelda alternatiivseid lahendusi.

Telefonide keelustamise põhjus on riigikorrast sõltumatult universaalne ega motiveeri drastilisi samme tegema pelgalt Hiina haridussüsteemi. Muretsetakse laste vaimse ja kehalise tervise pärast ja loomulikult on ka õppeedukus on keelu argumentatsioonis olulisel kohal.

Mõnes koolis kehtestati kasvavate probleemide tõttu telefonikeeld varem ja omal algatusel. Uudistesse jõudsid isegi juhtumid, milles purustatakse koolipere ees teatraalselt reeglirikkuja telefon. Traumeeritud lapsi ei lohuta telefoni keelustamisega kaasnenud kõrvalmõju. Nimelt ei tohi koolid edastada telefoni vahendusel enam koduseid ülesandeid.

Analoogseid algatusi leidub mujaltki maailmast. Prantsusmaa koolides kehtib juba kolmandat aastat alla 15-aastastele reegel, mis ei luba koolis viibimise ajal telefoni kasutada. Tehniliselt ei tohi kasutamisega vahele jääda. BBC edastab sarnaste algatuste tärkamise märke ka Ühendkuningriigi koolides. Mida sina arvad? Kas valiksid suhte ainult õrnustega ja ilma telefonita?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".