Mitme Saksa teadusasutuse koostöös tehtud uuringus on tuvastanud, et viimase 60 aastaga on Saksamaal suure hulga taimeliikide arvukus märkimisväärselt langenud.

Täpsemalt öeldes on enam kui kahe tuhande uuritud taimeliigi puhult tervelt 70 protsendi arvukus kahanenud keskmiselt 15 protsendi võrra. Tegu oli kõige ülevaatlikuma taimeuuringuga, mis Saksamaal eales tehtud. Kogu Saksamaa jagati mõtteliselt umbes viis korda viie kilomeetisteks ruutudeks. Kõigis neis ruutudes kahanes taimede liigiline mitmekesisus keskmiselt umbes kaks protsenti kümne aasta kohta.

Eriti suures ohus on uuringu järgi arheofüüdid ehk taimeliigid, mille on Saksamaale toonud inimene, kuid mitte väga hilisel ajal, vaid enne Ameerika avastamist 1492. aastal.

Sealhulgas on ohu all mitmed põlluviljelusega kaasnevad liigid nagu kollane jaanikakar, aga ka karja- ja heinamaadel kasvav suur robirohi.

Teisest küljest, mitmed neofüüdid ehk pärast Kolumbuse avastusretki Saksamaale jõudnud taimed nagu verev lemmmalts ja buuri ristirohi on ka veel viimastel aastakümnetel oma levikut pigem laiendanud. Kuid see laienemus ei korva siiski taimerikkuse üleüldist taandumist.

Andmed, mille põhjal need järeldused tehti, saadi kokku peamiselt harrastusteadlaste usina tegevuse tulemusel. Kaasa aitasid ka ülikoolides ja teistes teadusasutustes hoitavad andmekogud, aga ka eraisikutelt saadud vaatlusteated. Mõned infotühikud tuli siiski täita ka tõenäosuslike hinnangutega.

Tulemused näitavad teadlaste sõnul selgelt, et sakslastel, aga küllap ka muudelgi rahvastel, tuleb sügavalt läbi mõelda oma suhestumus loodusse ja maakasutusse, eriti aga põllumajandusse ja metsandusse, millesse on haaratud neli viiendikku Saksamaa pinnast.

David Eichenberg Lõiminguliste Elurikkuseuuringute Saksa Keskusest (iDiv) ja ta kolleegid kirjutavad kõigest sellest ajakirjas Global Change Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25