Euroopa Parlament taotleb tarbijatele õigust asjade parandamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Parlamendi otsus on alles algus ja sellega kohustati Euroopa Komisjoni asjaga tegelema.
Parlamendi otsus on alles algus ja sellega kohustati Euroopa Komisjoni asjaga tegelema. Autor/allikas: David Siglin/Unsplash

Möödunud nädalal Euroopa Parlamendis vastuvõetud otsus kohustab Euroopa Komisjoni töötama muu hulgas välja seadmete remonditavust ja kasutusiga kirjeldava mõõdiku. Kuna poliitikud järgivad pigem rahva tahet, mitte vastupidi, võib oletada, et pidev iha uute asjade järele on hakanud vaikselt Euroopas taanduma, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eelmisel nädalal hääletas Euroopa Parlament 395 poolt- ja 94 vastuhäälega asjade remontimist korraldava resolutsiooni kasuks. Hääletamiselt puudus 207 saadikut. Antud asjaolu otsust katki ei tee ja seda pole vaja remontida. Uuringute järgi eelistaks natukene üle 87 protsendi eurooplastest digitaalsete asjade väljavahetamise asemel neid remontida.

Veelgi suurem osa tahaks, et seadmete tootjatele kehtiksid nõuded, mis sunniksid neid looma remontimiseks vajalikke võimalusi. Nüüd on nende ootuste toetuseks vähemalt meie piirides olemas seadusandjate tahe.

Uus korraldus näeb ette seadmete kohustusliku märgistamise vastavalt sellele, milline on asja oodatav kasutusaeg ja kas see on remonditav. Muu hulgas peaks tekkima ostetud kauba remonditavust kajastav standardiseeritud indeks. Siin-seal ollakse ajast ees, sest remondivaldkonna teenusepakkujad on juba aastaid kasutanud oma kogemusest tulenevalt remonditavuse mõõdikuid. Tänu veebile on mõned neist saavutanud autoriteedi positsiooni.

Näiteks kõikide uute digitaalsete asjade kohese lahtimuukimise poolest tuntud Ifixit kasutab juba 15 aastat indeksit, millega tutvustab avalikkusele, kui remonditavad erinevad asjad on. Kui turule paisatakse mõni uudne elektrooniline seade, unistab enamik sellise omamisest. Mõnikord veedetakse järjekorras pikki päevi, seda peamiselt uue nutitelefoni nimel. Ifixiti tegelased lõhuvad esimesel võimalusel uue asja tükkideks, et vaadata, kuidas ja millest see on kokku pandud ning kui kerge on midagi remontida. Tehnokirurgide käest pole pääsenud ükski tuntud telefon jne.

Vaikimisi uute asjade ostukultuuri taustal hingitsenud remonditavuse kultuur on muutumas vähemalt Euroopas tehnilise nõude osaks. Prantslased püüavad olla esimesed, kuna nemad võtavad kaubale lisatava remonditavuse hinnangu kasutusele juba uuest aastast. Remontimise edendamisele on mitmel pool varemgi mõeldud.

Näiteks austerlased ja rootslased toetavad asjade remontimist maksusoodustustega. Rootsis tohib asjade remondikulud lisada tulumaksudeklaratsiooni, millest annab riik pool tagasi. Kuna remontimine vähendab uute asjade ostmise kaudu riigi maksutulu, loodab sealne seadusandja puudujäägi tasa teha remondiäri arendamisega. Võimalik, et seda aega peab ootama, sest remontimist toetatakse poole väiksema käibemaksuga.

Sarnased valikud koos sisepoliitiliste vaidlustega ootavad ees tervet Euroopat. Vaidlused ei puuduta ainult riigi maksubaasi. Keeruliste seostega täidetud maailmas kaasneb ühe probleemi lahendusega mõne uue sünd. Tavaelust väljajäävale maailmale osutas paari aasta eest USA-s remontimise toetuseks tehtud samm.

Viimase astus Kongressi raamatukogu alla kuuluv koopiaõiguse büroo märkides, et lõppkasutajal on õigus talle kuuluvaid seadmeid remontida. Mõistetavalt põhjustab remondiõiguse seotus raamatukogu ja intellektuaalomandiga hämmastust.

Mõttesild on siiski ilmne. Uute seadmete töö rajaneb reeglina tarkvarapõhistele protsessidele. Kuna programmikood on kopeeritav, leidsid tööstuse esindajad oma vara kaitseks kavala nipi ja kuulutasid tarkvarakoodi intellektuaalseks omandiks, mida haldab USA-s Kongressi raamatukogu alla kuuluv koopiaõiguse büroo.

Lisaks piraatlusele õnnestus takistada antud klausliga nutikate seadmete remontimist. Ettevõtjale on see majanduslikult kasulik, kuna sunnib uut ostma ja muretsema muu hulgas vähem seadme töökindluse pärast. Sestap ülejäänutele, sealhulgas loodusele oli reegel kuluallikas. Lisaks pärssis piirang innovatsiooni, kuna keelas olemasoleva täiustamist ja modifitseerimist. Paari aasta tagune muudatus on endiselt kitsendustega ja USA-s lubataksegi seadmeid ainult remontida.

Märgatav osa Euroopas ostetavatest seadmetest pärinevad lisaks Kagu-Aasia ettevõtetele USA firmadelt. Saab näha, kuidas ülejäänud maailm siinsesse uuendusse suhtub. Parlamendi otsus on alles algus ja sellega kohustati Euroopa Komisjoni asjaga tegelema. Komisjon peab kujundama ühtse märgistamise süsteemi ja looma kõikide elektriliste seadmete jaoks kriteeriumid, mille alusel antakse neile kasutusea ja remonditavuse mõõdikud.

Huvitav väljakutse saab olema taolise indeksi koostaja. Tootja pole kõige objektiivsem, samas kui mõnd Euroopa testimise institutsiooni võidakse näha majanduspoliitiliselt kallutatuna. Võrreldes lihtsalt mõõdetava energiamärgise kriteeriumite kontrolliga koosneb remonditavus palju rohkematest hinnangutest. Antud juhul miljardite eurode suurusele ärile antavatest hinnangutest.

Mõtle nüüd, mitut remonditud asja sina kasutad. Tõenäoliselt on neid väga vähe. Sama tõenäoliselt on neile peagi oodata lisa. Seda mitte poliitikute otsuse tõttu, vaid vastupidi, poliitikute otsus peegeldab kasvavat remontimise vajaduse survet.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: