Juulis toimus erakorraline taotlusvoor sihtgrantidele uue koroonaviirusega seonduvate probleemide lahendamiseks. Kokku esitati 29 taotlust, neist 13 said uurimistoetuse. Projektide maht jääb vahemikku 100 000–200 000 eurot. Rakendusuuringud ja eksperimentaalarendusprojekte toetati viies eri valdkonnas.

1. valdkond. Viiruse levikut pärssivad materjalid ja pinnatöötlusvahendid

Tekstiil ja padjasulg

Geneetika professori Angela Ivaski juhtimisel asub rühm teadlasi Tartu Ülikoolist looma universaalset töötlusmeetodit viirusevastase toime saavutamiseks poorsetel ja raskesti puhastatavatel pindadel, näiteks tekstiilil või padjasulgedel. Töötlusmeetod põhineb teatud kolloidsete osakeste kinnitamisel poorsele pinnale nii, et saavutatakse võimalikult pikaajalised viirusevastased omadused. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

Koobalt, vask ja hõbe

Eesti Maaülikoolis asub teadlasrühm Erwan Yann Rauweli juhtimisel uurima koobaltit, vaske ja hõbeda nanoosakesi sisaldavaid polümeermaatrikseid, et välja töötada viirusevastaseid lisandeid plastikute ja pinnakatete tootmiseks, näiteks uksekäepidemed, kaitsevisiirid, paneelid jms. Projekti uurimistoetuse maht on 100 000 eurot.

Sahariidid

Tallinna Ülikoolis hakkab biopolümeeride keemia professor Rando Tuvikene uurima mikroorganismidest ja merebiomassidest pärinevaid sahhariide, et leida preparaate, mis aitaksid koroonaviiruse levikut piirata. Uuringu käigus tuvastatakse sahhariidse materjali kasutusvõimalusi ja efektiivsust desovahendite, kosmeetikatoodete ja farmatseutiliste segude koostisosana. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

Biolagunevad desovahendid

Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri Yevgen Karpichevi projekti eesmärk on välja töötada ja turustada vähetoksilisi biolagunevaid desinfitseerimisvahendeid. Projekti uurimistoetuse maht on 100 000 eurot.

2. valdkond. Uut tüüpi isikukaitsevahendid respiratoorsete viiruste, sealhulgas uue koroonaviiruse leviku piiramiseks

Uudsed filtermaterjalid

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri Olesja Bondarenko projekti eesmärk on välja töötada uudsed viirusvastaste nanoosakestega filtermaterjalid, millest saab kohalikes ettevõtetes toota senistest efektiivsemaid ja pikendatud kasutusega näomaske. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

3. valdkond. Ruumide siseõhus respiratoorsete viiruste, sealhulgas koroonaviiruse osakeste vähendamisega seotud tehnoloogilised lahendused

Vasest ja hõbedast õhufiltrid

Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professori Enn Lusti juhitav uurimisrühm võtab vaatluse alla, kuidas vase ja selle sulamite ning hõbeda nanoklastritega aktiveeritud materjalide kasutamine ruumide õhufiltrites aitaks pikendada filtrite kasutusiga ja takistada viiruseosakeste levikut ruumides. Projekti eesmärk on suurendada respiraatorites ja filtrites kasutatavate materjalide viirusi siduvat või tapvat toimet ning uurida nende materjalide taastamise ja korduskasutamise võimalusi. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

Plasmatehnoloogia

Tartu Ülikooli plasmatehnoloogiate vanemteadur Indrek Jõgi uurib plasmatehnoloogial põhinevaid lahendusi respiratoorsete viiruste eemaldamiseks siseõhust. Tema projekt aitab leida optimaalseima lahenduse, mida saab kasutada sise- või ventilatsiooniõhu puhastamisel. Samuti võimaldab uuring lihtsustada juba kasutusel olevate filtritel põhinevate õhupuhastusseadmete hooldust. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

Õhujaotuslahendus

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski töörühma projekti eesmärk on arendada uus õhujaotuslahendus ja arvutusmeetod infektsiooniriski määramiseks ventilatsioonisüsteemides. Töö tulemusena valmiv ventilatsioonilahendus võimaldab kasutada enamiku töö- ja õpikeskkonna ruume pandeemia tingimustes.

Arvutusmetoodika sobib hajutamise meetmete kavandamiseks ka olemasolevates hoonetes. Projekti uurimistoetuse maht on 100 000 eurot. 

4. valdkond. Tervishoiusektori pandeemiast tingitud töökoormust vähendavad (tervise)tehnoloogilised lahendused.

Liikurrobot

Tartu Ülikooli Koostöörobootika dotsendi Arun Kumar Singhi juhitavas projektis asutakse arendama autonoomseid liikurroboteid, mis aitavad vähendada tervishoiutöötajate töökoormust viirusepuhangute korral. Nii saab minimaliseerida personali kokkupuudet patsientidega ja piirates seeläbi nakkusohtu. Projekti käigus arendatakse välja taju-, kontrolli- ning inimese ja roboti vahelise suhtluse tehnoloogia, mida saab rakendada paljudes valdkondades, näiteks esemete vedamisel ja teisaldamisel ning eakate hooldusel. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.  

Terviseandmete dokumenteerimine

Tartu Ülikooli Peremeditsiini dotsendi Kadri Suija juhitav töörühm asub välja töötama patsiendiküsimustiku prototüüpi ja koostama meditsiinidokumendi standardit COVID-19 küsimustiku näitel. Selle tulemusena loodav patsiendiküsimustiku teenus vähendab protsesside automatiseerimise kaudu tervishoiutöötajate töökoormust ning parandab terviseandmete dokumenteerimise kvaliteeti ja andmekogude koostalitlust. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

Transpordirobot

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduste dotsent Innar Liivi töörühma projekti eesmärk on integreerida juba olemasolev haigla nõuetele vastav autonoomse transpordiroboti prototüüp haigla infrastruktuuriga (IT süsteemid, automaatika, liftid jms).

Veel on plaanis arendada roboti navigeerimis- ja ohutusfunktsioone ja koostöövõimekust vastavalt haigla keskkonnas saadud kogemusele. Transpordiroboti eesmärk on transportida kaupa haigla osakondade vahel ja seega vähendada töötajate  töökoormust ning nakkuste edasikandumist haigla osakondade vahel. Projekti uurimistoetuse maht on 120 000 eurot.

Antigeeni kiirtest

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia vanemteadur Vitali Sõritski töörühma projekti eesmärk on arendada välja COVID-19 antigeeni portatiivne kiirtest, mis võimaldab viirusvalkude (antigeenide) otsest tuvastamist uuritava patsiendi proovist haiguse ägedas faasis.

Testi saaksid kasutada meditsiinitöötajad ja koduskasutajad. Lisaks omab test suurt potentsiaali kaugmeditsiinis ja massilises testimises. Projekti uurimistoetuse maht on 200 000 eurot.

5. valdkond. Andmeanalüütikal tuginevad lahendused viiruse leviku hindamiseks ja meetmete mõju prognoosimiseks

Nakatumise prognoosimine

Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaan Kalda projekti eesmärk on koostada arvutikood, mis prognoosib rahvastiku viirusesse nakatumist. Funktsioon arvestaks algsete viiruskandjate arvu ja regionaalset paiknemisest Eestis, kehtestatud piiranguid (liikumiskeelud, kaubanduskeskuste, koolide-lasteaedade sulgemine jms) ning inimeste vabatahtliku sotsiaalse distantseerumise määra. Projekti uurimistoetuse maht on 120 000 eurot.