Sheffieldi Ülikooli uurimisrühma hinnangul oli plahvatusel vabanenud energia võrreldav 500–1100 tonni dünamiidi plahvatamisega. Seega moodustab Beiruti plahvatuse võimsus ühe kahekümnendiku 1945. aastal Hiroshimale visatud aatompommi plahvatuse võimsusest, vahendab BBC News.

Augusti alguses toimunud plahvatuse Beirutis põhjustas umbes 2750 tonni valesti hoiustatud ammooniumnitraadi lõhkemine. Plahvatuse tagajärjel suri üle 200 inimese ning üle 6000 inimese sai vigastada.

Äsjases uuringus kaardistasid teadlased plahvatuse lööklaine leviku. Nad loodavad, et uuringust on kasu tulevaste taoliste katastroofide ennetamisel.

Uuringu ühe autori Sam Rigby sõnul saavad teadlased sääraste õnnetuste võimalikku kahju suurust teades välja arvutada, kui suur saab olema tegelik kahju. Teadmise abil saab tulevikus projekteerida vastupidavamaid maju. Ta lisab, et paremad teadmised aitavad ennetada ka klaaside purunemisest tingitud kahjustusi. Beiruti plahvatuse käigus läksid need katki kuni 10 kilomeetri raadiuses ja selle tõttu said viga paljud inimesed.

Nagu laps kiigel

Sheffieldi Ülikooli uurijad analüüsisid plahvatuse paremaks hindamiseks ühismeediasse postitatud videosid. Vahetult õnnetuse järel arvutasid nad videote põhjal välja, et plahvatusel vabanes sama palju energiat, kui 1000–1500 tonni dünamiidi plahvatamisel. Uurimisrühm järeldas seda vaid väikese hulga videote hulga põhjal ning nende üles- ja allalaadimisel võisid nii mõnedki kaadrid kaotsi minna.

Nüüdseks oli uurijate käsutuses rohkem materjali ehk kokku 16 videot, mille põhjal oma arvutustesse andmeid saada. Uutes arvutustes osutus plahvatuse võimsus esialgu arvatust veidi väiksemaks.

Sam Rigby sõnul võib tema uurimisrühma arvutuskäiku võrrelda kiigel istuva lapse kiikumise mõõtmisega. Kiigel istuvale lapsele hoogu lükates võib lükkaja oletada, et tema tõuge oli seda tugevam, mida kaugemale ette laps tõuke mõjul kiikus.

Selgus, et vaid millisekundite jooksul vallandus plahvatuses umbes ühe gigavatt-tunni jagu energiat. Uurijate sõnul piisaks sellest kogusest aastaks ajaks 100 majapidamise energiaga varustamiseks.

Võrdlusena jäi Hiroshimale visatud pommi tugevus 1300–1500 tonni dünamiidi tehtud kahju vahemikku. USA relvajõudude ühe suurema lõhkeseadme GBU 43/B MOABi ehk "massiivse laskemoona õhulöögi" tekitatav kahju jääb aga vaid 11 tonni kanti. Rigby sõnul jääb Beiruti plahvatus oma võimsuselt seega kuhugi suurte tavarelvade ja tuumarelvade vahepeale, olles kümme korda tugevam suurest tavalisest relvast ja 10–20 korda väiksem esimestest tuumarelvadest.

Rigby lisab, et Liibanoni pealinnas juhtunu kuulub kümne maailma ajaloo tugevaima õnnetuse tagajärjel juhtunud plahvatuse hulka, jättes kõrvale looduslikud stiihiad, näiteks vulkaanipursked ja asteroidide mõju. Kui võrdluses arvestatada ka mõningate tuumaplahvatuse makettkatsetusi, jääks Beiruti plahvatus napilt kümne tugevama seast välja.

Ajaloo suurim õnnetuse tagajärjel juhtunud tavaplahvatus juhtus 1917. aastal Halifaxis, Nova Scotia provintsis Kanadas, kus põrkasid kokku kaks laeva, millest üks vedas lõhkeaineid. Plahvatus oli võrdväärne 3000 tonni dünamiidi tehtava kahjuga ehk Beiruti plahvatus moodustab sellest kahjust umbes kolmandiku. Värskem võrrelda juhtum pärineb aga 2015. aastast, kui Hiinas Tianjini linnas leidis aset Beiruti omast poole väiksem ammooniumnitraadi plahvatus.

Sam Rigby sõnul on Beirutis juhtunu kindlasti 21. sajandi tavaplahvatustest suurim.

Uuringu tulemusi tutvustatakse ajakirjas Shock Waves.