Mida suurem on maastiku mitmekesisus, seda rohkem võib sealt leida erinevaid liike. Siiski ei pruugi maastikud, mille on inimesed hinnanud mitmekesiseks, olla täisväärtuslikud ka ülejäänud elustiku jaoks.

Maaülikooli vanemteadur Ülo Väli selgitas, et sageli ei oska me arvestada, millist maastiku vajavad taimed ja loomad. "Nende jaoks olulist funktsionaalset mitmekesisust saab aga hinnata vaid töömahukate inventuuridega, mis annavad meile täpse info," rääkis Väli. Seevastu on lihtsam võimalus mitmekesisuse peegeldamiseks kasutada teatud indikaatorliike nagu röövlinnud.

Eesti Maaülikooli teadlased koostöös MTÜ Kotkaklubi ja Keskkonnaametiga katsetasid Väli hinnangul veelgi lihtsamat – ühe röövlinnuliigi elupaigakasutuse jälgimist. GPS-saatjatega varustatud väike-konnakotkaste liikumismustrite ja maakasutuskaartide võrdlusel selgus, et mitmekesise toitumisega röövlind eelistab toituda eeskätt säärases põllumajandusmaastikus, kus on rikkalikult servaalasid ja mitmekesise kujuga maastikke.

"Konnakotkad kasutavad maastiku mitmekesisust ära ka ajalises mõttes. Nad eelistavad saaki jahtida kindlatel põllumajandusmaadel, kuid nende eelistused muutuvad aastate lõikes," kirjeldas Väli uuringu tulemusi. 

Ajakirjas Landscape Ecology avaldatud tulemused näitavad seega tänapäevase liikumisökoloogia võimalusi maastiku funktsionaalse mitmekesisuse ning elurikkuse mõõtmisel, selgitas Väli.