Muski usk autode ülimuslikkusse kaob visalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuigi Musk on märkinud, et inimesed suudavad lahendada pisiprobleeme jooksvalt paremini, on ta suures pilgis endiselt inimeste suhtes skeptiline.
Kuigi Musk on märkinud, et inimesed suudavad lahendada pisiprobleeme jooksvalt paremini, on ta suures pilgis endiselt inimeste suhtes skeptiline. Autor/allikas: SCANPIX/AP/John Raoux

Tesla asutaja Elon Musk viitab näiliselt ühemõõtmelise numbrimaagia põhjal, et tema toodetud autosid võiks näha üliinimestena, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mõned mehed armastavad oma autot ebatavaliselt intiimse energiaga. Kõrvaltvaatajad võivad pidada sellist suhet piinlikuks, sest auto on kõigest ratastega taburet. Kirjeldatud hoiakus võib toimud peagi nihe autoarmastuse kasuks. Seda vähemalt juhul, kui uskuda Elon Muski värsket väljaütlemist.

Musk lubas, et tema firmas toodetud autot võiks vaadata kui üliinimest. Pidanuks ta silmas inimese kehalisi võimeid ületavat masinat, poleks sellega piirdudes midagi uut. Inimese jooksukiirust või massi ületavad kõik tänased autod. Autofirma juht vastas tunnustavale säutsule, milles rõõmustas Tesla sõiduki õnnelik omanik tarkvarauuendusega kaasnenud juhtimisabi võimekuse hüppelise kasvu üle.

Seepeale Musk vastas, et inimesest juht on kõigest kahe aeglase kaameraga statiiv, kes ei suuda alati isegi keskenduda. Seevastu kaheksa kaamera, radari ja sonariga alati valvas auto oleks kindlasti superhuman ehk üliinimene. Ridade vahelt võib välja lugeda, et firma juht näeb oma autot ületamas inimese tajumehhanisme ja vaimseid võimeid.

Elon Muski säutse jälgib üle 33 miljoni huvilise. Osa neist teevad seda imetledes, paljud lihtsamast huvist ja oodatavalt leidub sekka kriitikuid. Sestap oleks pea võimatu, kui vestlus päädiks ainsama deviisiga, mis tegi autost üliinimese. Peagi võrdles keegi inimese sekundiskaalas mõõdetavat reaktsioonikiirust arvuti nanosekundi-astmestikuga ja lisas, et nanosekund peab ootama sama kaua sekundi järel, kui ootaks sekund 32 aasta möödumist.

Elon Muskile antud võrdlus meeldis. Ta vastas, et tema auto arvuti sooritab sekundis 144 triljonit tehet, mille abil tehakse sekundi kohta 15 auto kiirendamise, pidurdamise või suunamuutmisega seotud juhtimise manöövriotsust. See tähendab, et iga otsuse vahel sooritatakse umbes triljon arvutusoperatsiooni.

Suurte arvude maagiat võib võtta ühemõõtmelise demagoogiana ja küsida vastu, kas targemalt ning vähema rabelemisega ei saaks hakkama. Paistab, et viimane seostub rohkem inimese moodi tarkusega ja arvutimaailmas püütakse esialgu läbi saada suurema tööpanusega. Ometi peab Musk inimest kehvaks autojuhiks.

Kaks aastat varem taasavastas Elon Musk inimese väärtuse. Toona oli tema peavaluks USA-s Nevadas asuva autotehase tootmisprobleemid. Ultramoodsas tehases sooritasid enamuse töövõtetest robotid. Robotitest töötajad osutusid oodatust probleemsemateks ja toomisvõimsus püsis alla 40 protsendi. Masinavärk tegi, mida kästi, aga seda vaid juhul, kui kõik teevad seda, mida kästakse. Keerulise tootmiskompleksi koostöös juhtus mitmeid pisemaid äpardusi, mille tulemusel leidsid aset regulaarsed tootmiskatkestused.

Lõpuks otsustati paigutada inimesed kriitilistesse lõikudesse, kus nad vahendasid protsesside vahel koosteosi. Inimesed on endiselt paremad jooksvalt ja loominguliselt erinevate pisiprobleemide lahendamises. Vabriku tõhusus kasvas. Seepeale teatas Elon Musk, et tema usk inimkonda paranes mõne kraadi võrra.

Suures pildis on ta aga endiselt inimeste suhtes skeptiline. Tegu on avaliku saladusega, mida ei suutnud varjata ka värske säuts. Võib-olla on tal autojuhtimise osas õigus. Tesla sõidukid on autopiloodiks nimetatud juhtimisabiga sõidurežiimi ajal sattunud viite inimohvriga avariisse. Arvestades antud ajaperioodil läbitud vahemaaga on olnud elektriauto koos peaaegu autonoomse juhtimisoskusega sõites inimestega võrreldes neli korda ohutum liikleja. Elon Muski hinnangul teeb see tema autost üliinimese.

Tesla tõi nn isejuhtimisrežiimi avalikku kasutusse 2016. aasta sügisel. See on suur saavutus suhteliselt noorele ettevõttele, kui mõelda, et saja aasta vanused autofirmad pole suutnud samaga vastata.

Ford lubas 2016. aastal, et nende auto õpib järgmise viie aastaga iseseisvalt liiklema. Eelmisel aastal pidi peadirektor siiski tõdema, et nad võisid oma võimeid üle hinnata. Arvutiga auto juhtimine olevat keerulisem, kui nad oskasid ette näha.

Sama pidi tunnistama ka Elon Musk, kes lubas 2017. aastal, et nende auto sõidab "silmad kinni" juhiga USA läänerannikult idarannikule. Seda ei juhtunud. Kõikides teeoludes universaalselt hakkamasaava robotauto ehitamine on ikka väga raske, tunnistas sama mees 2018. aastal.

Musk ei kavatse alla anda. Värske säuts võib olla varjatud edusammude märgiks. Mõnele inimesele piisab autoga seotud tundepuhangu äratamiseks teadmisest, et see on temast targem, hoolivam, ettevaatlikum, ilusam jne, umbes nagu... selle koha peal peab fantaseerimise lõpetama.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: