Kevin Kelly on pikaajalise kogemusega ja hea analüüsivõimega tehnoloogia arengut lahkav kommentaator. Ta on inimeste kultuuri ja tehnoloogiliselt muutuva maailma arengute kombineerumise protsessi kirjeldamisele pühendunud ajakirja Wired asutaja. Ajakirja sisu on piisavalt hea, et see kuulub valdkonda kirjeldavate väljaannete paremikku juba veerand sajandit

Lisaks ajakirjanikutööle on Kevin Kelly kirjutanud tehnoloogia arengut kujundavate tegurite analüüsi põhjalt ja neist johtuvatest võimalikest tulevikustsenaariumitest mitmeid hinnatud raamatuid. Ta on regulaarne nõuandja maailma muutmise rindejoonel tegutsevates tippettevõtetes ning populaarne loengupidaja tulevikust huvitatud ringkondades. Ise peab ta end digikultuuri õpilaseks.

Sissejuhatuse eesmärk polnud uinutada toretsevate teenete loeteluga kriitilist mõtlemist. Debati jaoks on kasulik teada seisukoha esitaja tausta. Debatt omakorda on vajalik ühiskondlikuks diskussiooniks, millesl testitakse ning peilitakse võimalikku tõde erinevate arvamuste konfliktide ja analüüsi abi. Näiteks teemal, millal sõidavad meie tänavatel ilma inimesest juhita robotautod.

Autotööstust haaranud robotautonduse kevade märkidest pakatavale ootusele kohe-kohe asetleidvast hüppest, pakub 68-aastane Kevin Kelly, et tema seda aega ilmselt ei näe. Täpsemalt puudub tal usk, et jõuab elu jooksul omada taolist sõidukit. Probleem pole mehe tervis ega ka asjaolu, et robotautot ei peagi vahest omama, sest ärimudeliks võib saada teenuse kasutamine. Kelly peab silmas nende jõudmist tavakasutusse. Probleem on ülesande keerukus. Kelly paigutab (video) robotautode ajastu saabumise 15–20 aasta kaugusele.

Kelly oodatust pessimistlikuma ennustuse tähelepanekud asuvad mõne aasta taguse asjade internetti käsitleva raamatu toimetamises. Enne seda oli temagi mõtelnud peatselt kätte jõudvale ajale, milles käsib autol end teenindada.

Ta õppis raamatu kallal töötades paremini mõistma sellise uue tehnoloogia argikasutusse jõudmise eelduseks olevate muutuste haaret ja sügavust. Kaks suuremat teemaplokki on olemasoleva taristu täiendamiseks vajamineva töö hulk. Selle kõrval on vaja leida vastused ja kokkulepped moraalsetele ning õiguslikele küsimustele.

Kelly pakub, et alustada võiks kõige sagedamini esilekerkivamast küsimusest. Kuivõrd realistlik on robotauto? Selline, mis sõidab täielikult ise enda tarkusega ühest linna otsast teise. Ta peab seda realistlikuks. Ootama peab aga umbes paarkümmend aastat, sest märgatav osa autosõidu probleemidest asub sõidukist väljaspool. Kelly hinnangul peavad teed ja tänavad muutuma autonoomse sõiduki vajadustele vastavaks.

Visionäär on veendunud, et täieliku autonoomsuse saavutamine pole tänastes teeoludes võimalik. Robotautodele sobilikum teede võrgustik eeldab uusi liiklusmärke, lasertähiseid, antenne, kaabeldust ja palju muud. Uute tehniliste elementide lisamise kõrval peab tõhusa ja ohutu sõidu tagamiseks teedelt mitmesuguseid tänaseid asju eemaldama.

Robotautode saabumise ajaks eraldatakse neile tavaliste autode kõrval eraldi sõidurajad, et neil oleks oma ruum, muu hulgas teistsugune parkimise korraldus ja palju muud. Kelly soovitab mõelda kuidas muutus teede ja tänavate pilt, kui hobuste ning jalakäijate asemel asusid neil liiklema autod.

Võrreldes juhiga sõidukitega on robotautod isegi suurem muutus, kui oli auto hobuvankrile. Linnade tänavavõrgustik on kujundatud tänaste sõidukite vajaduste järgi. Oodatavalt kulub robotist sõidukitele tee silumiseks aastaid ja seda tehakse etapiviisiliselt.

Ilmselt muutub autotranspordi kasutamise kultuur. Kohtume eri tüüpi sõidukitega, alates linna sees liikuva ühe inimese jaoks mõeldud transpordiasjandustest, lõpetades linnadevaheliste hiigelsõidukitega, milles võidakse öösel magada, tööd teha jne. Sõiduki suurusest ja sõidurežiimist tulenevalt võivad tekkida spetsialiseerunud teed.

Kelly on kindel, et autodeni peab jõudma laiem andmesidekanal kui inimeste kodudesse. Reisijad kasutavad autos viibimise aega aktiivseks tegevuseks ja nad peavad olema ühenduses teiste inimestega, samal ajal kui sõidukid suhtlevad teiste autodega. Autod moodustavad aktiivse võrgustiku nii tehnilises kui ka sotsiaalses mõttes. Selle toimimine vajab stabiilset ja suuremahulist andmesidet.

Tehniliste väljakutsete järel Kelly jõuab eetiliste ja õiguslike probleemide mäeni. Oodatavalt vajavad lahendamist ohutuse tagamise meetmed ja vastutuse küsimused. Teadaolevad seadused ja moraalselt õiged lahendid võib programmeerida auto arvutisse juba täna. Probleem on see, mida me täna veel ei tea ja milles pole kokku leppinud.

Seejuures on silmatorkavaks puuduseks see, et me ise ka veel ei tea, mida sellistelt autodelt tahame. Mida ja kuidas toimetades peavad need meid teenindama? Me ei tea omi soove ega nendega seotud uusi kokkuleppeid, kuna pole robotautodega varem kohtunud. Järelikult on kitsaskoht meis endis. Selle ületamiseks kulub arvatust oluliselt kauem, sest me ei tunne iseennast.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".