Analüüs: robotautod säästaks parema tervise pealt miljardeid eurosid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/REUTERS/ALY SONG

Barcelonas asuva maailma terviseinstituudi värske analüüs viitab, et robotautode kasutuselevõtt säästaks ainuüksi USA-s aastas 200 miljardit dollarit. Inimeste kapriissusega arvestades ei pruugi olla kõik aga sugugi sedavõrd roosiline, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Keskmine sõitjate arv ühe auto kohta on pidevas languses. Euroopa Liidus kogutud andmete näitel oli 1980. aastatel sõidukis umbes 1,8 inimest. Enne kui keegi minestab, olgu selgitatud, et kedagi tükkidena ei veeta. Tegemist on arvutusega, milles loetakse sõidukis viibijad ja jagatakse autode arvuga. 1990. aastate keskel oli Euroopa teedel sõitvas autos keskmiselt 1,5 reisilist ja kümmekond aastat hiljem oli vastav näitaja kümnendiku võrra väiksem.

Sama trend kordub teistes arenenud riikides. Näiteks Austraalia suurlinnades on praeguseks autos peale juhi kõrvalistmel veel õige väike statistiline tükike reisijat. Arvuna on see nii väike, et piltlikult mahuks tükk reisijat väikesesse poekotti. Trendi põhjuseks peetakse ühiskonnas süvenenud individuaaliseerumist, leibkondade suuruse langust ja sõiduki omamise kasvu.

Mõeldes reisijate arvu langusest tulenevatele ohtudel, minestamise oht siiski püsib. Oht on haigeks jääda ja surma saada. Kui iga inimest transporditakse eraldi sõidukiga, kasvab keskkonnasaaste ja sellest tulenevate haiguste risk. Samuti suurendab autorohkus istuva eluviisi süvenemist. Lõpuks on suur oht teha autoga avarii. Õnnetus võib aset leida jalakäijaga või autos viibijatega. Tagajärjed võivad olla väga rasked ja traagilised.

Maailmast kogutud andmetel tuleneb 90–95 protsendi autoõnnetuste põhjus inimesest. Kui nimetatud ohutegur roolist kõrvaldada, jääks nii mõnigi õnnetus olemata. Hispaanias, Barcelonas tegutsev üleilmne terviseinstituut avaldas huvitava analüüsi saabuva robotautode ajastu võimalikust mõjust inimeste tervisele. Tagajärjed võivad olla head või halvad, seda sõltuvalt meie valikutest.

Mõnedel hinnangutel saavutab isejuhtivate sõidukite müük 2030. aastaks taseme, mille tõttu kukub uute autode müük kokku. Arvatakse, et personaalse auto omamise soovi vähendavad täielikult või peaaegu isejuhtivate autodega sõiduteenuse mugavus ja ohutus. Kas robotautode müük on juba alanud või mitte, selle üle võib vaielda.

Suures pildis ei muutu kuigi palju. Ostutrendi kujundavaid tegureid on palju ja mõne äratundmiseks peab vaatama auto hinnast kaugemale. Näiteks võib robotautode kasutus USA teedel hoida aastas ära 25 000 surmajuhtumit. Majanduslikuks kokkuhoiuks hinnatakse 200 miljardit dollarit aastas. Inimmasside käitumist on õnnestunud mõjutada märgatavalt väiksemate arvnäitajatega, olgu näiteks kasvõi küüniline mäng vaktsineerimishirmudel.

Surmatemaatikat ekspluateerimata peaks kõiki ellujäänuid huvitama analüüsi autorite optimistlikud ennustused. Kuigi, nagu juba hoiatatud, sõltuvalt meie valikutest leidub ka halba. Järelikult peaks ohtlikest arengutest rohkem teadma. Analüüsi kaasati seni uue põlvkonna autode kohta tehtud teaduslikud uuringud. Sellega seoses märkisid teadlased mõningase üllatusena oodatavate muutuste nappi käsitlust poliitikavaldkonnas, nagu seda on rahvatervise küsimus.

Uue autopõlvkonna puhul peaks arvestama näiteks sõidukite kütuse valikuga. Sisepõlemismootoreid tootev tööstus ei kao üleöö. Suure tõenäosusega toodetakse või muudetakse robotautodeks ka fossiilset kütust kasutava mootoriga autosid. See omakorda mõjutab autode kasutamise režiime, seoseid teiste transporditeenustega jne. Näiteks kas autosid omatakse või renditakse, kas need jõuavad ühiskasutusse, milles viibib samal marsruudil sõidukis palju võõraid isikuid jne.

Tervisele kasulikumaks stsenaariumiks oleks ühiskasutuses elektrisõidukid, mis on omakorda integreeritud ühistranspordi, aga ka jalakäimise ja jalgratta kasutamisega. Näiteks juhul, kui linna keskmes väheneb parkivate autode alt pinda jalakäijatele, võib tüüpiline päevane liikumismuster muutuda kehalist aktiivsust soosivaks.

Tüüpiline tööpäeva liikumisdistants on üllatavalt väike, kõigest mõned kilomeetrid. Sellest osa võiks liikuda tervislikumalt, kui vaid selleks oleks autodest vaba ruumi. Antud stsenaarium vähendaks müra ja õhusaastet ja võimaldaks kujundada avalikku ruumi inimesesõbralikumaks jne.

Teisalt, piisab, kui igaüks tahab endale isiklikku robotautot ja osa neist kasutavad fossiilset kütust, oleks areng vastupidine. Istuv eluviis muutuks veelgi tavalisemaks, keskkond oleks saastatum ja tänavatel oleks omamistõhususest tulenevalt rohkem liikuvad sõidukeid. Valik tundub lihtsana. Juhul kui teaks vaid, kes on otsustaja.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: