Mõisted andmestunud laps ja digitaalne vanemlus kirjeldavad Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul hästi tänapäeva lapsepõlve ja peredünaamikat, kus lapsevanema ärevus tingib tehnoloogiliste abivahendite liigkasutamise.

Rasedaäppidest saab alguse beebi digitaalne andmejälg

Interneti algusaegadest on tulevased lapsevanemad arstlike nõuannete kõrval hoidnud silma peal perefoorumitel. "Viimastel aastatel on veel sündimata laste kokkupuude tehnoloogiast küllastunud maailmaga jõudnud uuele tasemele. Sellele viitab ka tõik, et paljud arenenud riikide rasedad kasutavad vastavaid telefonirakendusi," sõnas Siibak.

Raseduserakendused pakuvad naistele lisaks nõuannetele ja soovitustele ka võimalust jälgida oma raseduse kulgu. Jälgimise käigus salvestavad rakendused nii ema kui ka sündimata lapse tervise kohta käivaid andmeid ja isikut tuvastavat informatsiooni. Kuna rasedusäpid koguvad, haldavad ja jagavad palju isiklikku teavet nii vanema kui ka sündimata lapse kohta, kujutavad need privaatsusele märkimisväärset ohtu. Muuhulgas saab rasedusäppides alguse ka lapse kohta käiv  digitaalne andmejälg.

Beebimonitor kui vanemliku turvatunde allikas

Andra Siibaku sõnul on kaasaegsed lapsevanematele mõeldud rakendused ja tehnoloogiad hakanud ümber mõtestama vanemlikkust, lapse tervist ja identiteeti.

Turvatunde tõstmiseks on loodud erinevaid võimalusi. Näiteks saab vanem riietele kinnitatavate andurite abil mobiilirakenduse kaudu teavet lapse tervisenäitajate (südametöö, hapnikutase) või unekvaliteedi kohta.

Beebimonitore müüakse aga pigem elektroonika- kui meditsiiniseadmetena. Seega ei pea ükski tootja oma väidete teaduslikuks tõendamiseks uuringuid läbi viima. Vanemad peavad leppima aga teabega, mis ei pruugi olla meditsiiniliselt tõene.

Siibaku teadusartiklist nähtub, et uuringufirma Technavio prognooside järgi tõuseb beebimonitoride müük järgmise nelja aasta jooksul 561 miljonilt ligi 943 miljonini seadmeni.

Jälitusseadmed veebis ja väljaspool

Sünnist saati andmestunud keskkonnas elanud lapse kontrollimist ei julge vanemad lõpetada ka lapse varateismeikka jõudmisel. Viimastel aastatel on Eesti lapsevanemad hakanud laialdaselt kasutama erinevaid abivahendeid lapse tegevuste ja liikumiste jälgimiseks nii veebis kui ka väljaspool seda.

Näiteks 2018. aastal Eestis tehtud EU Kids Online uuringu tulemused näitasid, et 21 protsenti uuringus osalenud vanematest kasutas mõnda jälgimisprogrammi, et jälgida, milliseid veebisaite ja platvorme nende lapsed kasutavad. Sama suur protsent vanematest kasutas ka mõnda rakendust või platvormi, mis võimaldas blokeerida veebisisu või piirata lapse internetis veedetud aega.

Lisaks veebijärelevalvele sooviksid vanemad kaitsta ja hoida oma lapsi turvalisuses ka väljaspool internetti. Varasemate põlvkondade lapsed olid harjunud sõpradega väljas mängima ja üksi kooli jalutama, olles sel ajal vanemate käeulatusest eemal. Tänapäeva lapsed saavad sellist iseseisvust juba üsna harva nautida.

Viimased tehnoloogilised edusammud on muutunud jälgimisrakendused niivõrd diskreetseks, et nende kasutamine võib jääda lapsele täiesti märkamatuks. "Näiteks mitmeid nimekaid auhindu kogunud B'zT on pestav jälgimisplaaster ja kiibikomplekt, mida saab lapse riiete külge kinnitada. Iga kord kui laps vanematest kaugeneb, läheb telefonis tööle alarm. Mõned rakendused hoiatavad vanemaid ka siis, kui laps külastab uut kohta või pole õigeks ajaks koju jõudnud," selgitas Siibak.

EU Kids Online uuringu tulemused näitavad, et 9-17aastased lapsed ei tea sageli, et vanemad neid jälgivad. Kuigi 22 protsenti Eesti vanematest kasutasid lapse jälgimiseks mõnda tehnoloogiat, oli sellest teadlik vaid 13 protsenti nende perede lastest.

Nähtub et vanemad väldivad sel teemal rääkimist ega paista mõistvat, et lapse õiguste ja privaatsuse osa aspekte võivad selliste jälgimistavadega vastuolus olla. Seega, olenemata nende tehnoloogiliste vahendite potentsiaalselt headest kavatsustest, on siiski oluline ehitada usalduslik suhe lapse ja vanema vahel.