Kevadel kasvatasid 80 tartlast oma koduakna taga maasikataimi, et teadlased saaksid taime lehtede ja viljade pealt öelda, kui puhas või saastunud on selles piirkonnas õhk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on esimesed tulemused käes ning selgub, et kõige vähem saastatud kohad on linna servas asuvad aedlinnad nagu Tartu Tammelinn. Kõige rohkem oli saasteainet nendes taimedes, mida kasvatati suurte maanteede ääres.

"Saasteaine hulk kipub olema suhteliselt väikese levikuga, see ei levi niimoodi, et kui on mingisugune väga liikluserikas tänav, siis see levib mitusada meetrit või kilomeetrit eemale sellest. Ta jääb suhteliselt lokaalselt kohale. Seetõttu ikkagi on konkreetselt tiheda liiklusega tänavad need, mille juures on kõige rohkem saasteainet," selgitas maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto.

Maasikate kasvatamine on üks osa suurest linnalooduse ökoloogiat uurivast projektist Bioveins. Projektis osaleb lisaks Eestile veel viis Euroopa riiki.

"Me oleme huvitatud erinevate linnu- ja taimeliikide ja teiste liikide kaardistusest. Et mõista, kuidas need reageerivad linna eripäradele, peaks tundma rohkem rohealade, näiteks parkide ja jõgede olulisust linnas," ütles Antwerpeni ülikooli professor Roeland Samson.

Kuigi mõõtmised toimusid küll Tartus, siis möödunud kevadel pani ERR mõne taime kasvama ka Tallinnas, ERR-i juhatuse esimehe Erik Roose kabineti akna taha.

"Ühed taimed olid Tallinnas telemaja ees ja seal oli tõesti saasteaine hulk viis või kuus korda kõrgem kui mistahes maasikataimel Tartus. Tundub, et on ka väga suured erinevused Tallinna ja Tartu vahel," ütles Laanisto.

Suured erinevused kahe linna vahel võivad olla tingitud sellest, et Tartu liikluskoormus on väiksem ning rohealasid on tihedamalt kui Tallinna kesklinnas.