Cambridge Ülikoolis arvuti ja inimese suhtlust käsitleva väitekirja kallal töötav Alexander Shafto Douglas programmeeris 1952. aastal raadiolampidel töötavale EDSAC arvutile trips-traps-trulli meenutava mängu. Teadupärast on see esimene arvutile loodud mäng.

Aastal 1958 õnnestus USA-s Brookhaveni riikliku laboris William Higinbothamil manada elektronkiirt kuvava ossilloskoobi ümmargusele ekraanile tegevus. mida ta nimetas "tenniseks kahele". Keeratava potentsiomeetri ja lülitiga juhitavat tegevust peetakse esimeseks videomänguks.

Steve Russell programmeeris 1962. aastal suurarvuti PDP tarbeks punktikeste, kastikeste ja kriipsukeste tulistamist hõlmava mängu "Tähtede sõja", mida peetakse tänu uue transistoride põlvkonna arvutile esimeseks päris arvutimänguks. Ralph Baer valmistas 1967. aastal esimese televiisori ekraanil mängitava tagaajamist meenutava mängu.

Aastal 1972 meisterdasid Nolan Bushnell ja Ted Dabney esimese mängukonsooli, millel sai mängida hüppa-ja-karga tüüpi mängu nimega Computer Space. Aasta hiljem asutasid samad mehed mängudeks loodud arvuteid valmistava firma Atari. Tõsisest akadeemilisest arvutite alusteadusest sündis mõnekümne aastaga mängiv arvuti.

See ei räägi midagi arvutitest, vaid kirjeldab puhtalt inimest. Nendest päevadest tänaseni juhtuvast on kõigil mingi ettekujutus. Suures pildis kasvas arvutimäng iga aastaga üha olulisemaks IT-arenguid kujundavaks teguriks, unustamata miljonitesse kodudesse ostetud arvuti tegelikke ostumotivatsioone.

Alanud sajandi märgiks võib pidada videomängu tööstuse jõulist trügimist ülejäänud meelelahutust pakkuvate tööstuste kõrvale. Õigemini neist ette, sest mänguäri käive on suurem kui filmi- ja muusikatööstuse käibed kokku. Sõnum võib tulla paljudele üllatusena. Tavakodanik kuuleb võrreldes mängudega kokkupuutega muusikat sagedamini ja vaatab filme rohkem.

Samas unustatakse, et suure tõenäosusega leidub enamuse kodudest keegi, kes on hommikust õhtuni mängudega tegev. Keegi peab ju statistika paikapidamise jaoks mängima ka vanema põlvkonna eest. Lõppenud aastal jõudis mängutööstuse käive 152 miljardi dollarini. Selle tagamiseks peab võrreldes kordades väiksemas rahalises mahus filmide ja muusika tarbimisega mängima ikka väga palju.

Videomängud ei püsi enam koduseinte vahel ja tungivad üha uuematesse valdkondadesse. Palju on räägitud eSpordi märksõna all arenevast uuest meelelahutus- ja spordiäri sümbioosist. Lugematutes kodudes tagakiusatud teismelised toovad üha sagedamini enesekaitseks näiteid rikkusi koguvatest arvutimängijatest. Arstiks või kosmonaudiks saamise asemel unistavad nad maailmakuulsa arvutimängija karjäärist.

Mängutööstuse uueks edulooks võivad osutuda hotellid. USA-s rajatakse kaheksa Atari-nimelist hotelli. Mäletate, 1972. aastal asutati sarnase nimega mänguarvuteid tootev firma. Tegemist on sama ettevõttega. Atari kannab vana ja tuntud logo.

Ainuke erinevus Atariga seonduvast arvutimängukultuuri nähtusest on asjaolu, et firma mängude ega arvutitega ei tegele. Ettevõttest on pärast mitut edasimüügi tsüklit kujunenud omaaegset intellektuaalomandi portfelli omav investeerimisettevõte. Nimi on selles äris oluline ja sellega tehakse võib-olla järgmist arvutimängu revolutsiooni.

Mõelge ise, mis toimub kodudes puhkusereisi planeerimise päevadel. Vähemalt üks lastest tahab teada, kas ta saab puhkuse ajal arvutiga mängida. Atari brändinguga hotellides on sellele mõeldud. Tõepärasemalt ongi äriidee tuumaks mänguvõimalus.

Hotellidesse ehitatakse virtuaal- ja liitreaalsuse mängude toad. Luuakse spetsiaalsed ruumid eSpordi ürituste korraldamiseks. Tubadesse luuakse mängimist toetavad võimalused jne. Lapsevanematele ja firmajuhtidele distsiplineeritud kuvandi hoidmiseks leidub hotellidest restorane, konverentsikeskusi, spordisaale ja kinosid. Just nii nagu ühes tavalises hotellis peab olema. Need on vajalikud kuvandiks, et reisis on kõik ontlikult tavaline.

Lihtsameelsetest pole kunagi puudust. Atari hotellidest jõuavad kodudesse ja töökohtadesse tagasi eeldatavalt teistsuguses psüühilises seisus indiviidid.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".