Üks lahendus on ravimite kasutamise hindamise teenus. Lohiseva nimega teenuse sisu on lihtne: apteeker nõustab patisenti nii, et viimase teadmised tema haiguse ja ravimite osas täienevad. Nõustamise käigus hindab apteeker potentsiaalseid ohte ravimite koos- ja kõrvaltoimeteks ning selgitab välja, kuidas patsient talle ettekirjutatud ravi järgib. See kõik on tarvilik selleks, et patsiendi ravimite kasutamine oleks võimalikult ohutu ja tõhus.

Sellist teenust pakuvad patsientidele juba mitme Euroopa riigi apteegid, kuid Eestis on teenuse väljaarendamine alles katsetamise järgus.

Teenuse katseuuringut veab eest Tartu Ülikooli sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer. Uuring on kestnud juba peaaegu terve aasta – see algas 2019. aasta jaanuaris ja lõppeb 2020. aasta jaanuaris – ning selles osalevad 5 üldapteeki, 7 proviisorit ja 8 perearsti üle Eesti.

Käesoleva aasta alguses käivitunud pilootprojekti käigus saatsid perearstid üldapteekidesse hulgiravimikasutusega patsiente, kelle ravimite kasutamisega esines probleeme. Proviisor tuvastas patsiendi ravimite kasutamisega seotud mured ja püüdis neid lahendada, andes tagasiside teenuse tulemustest perearstile ning patsiendile meelespea tema nõuetekohase ravimite kasutamise kohta. Vajadusel kutsuti patsiendid tagasi kordusvisiidile ja selgitati, kas küsimuseks olnud probleemid on leidnud lahenduse.

Katseuuringu käigus taheti välja selgitada, milliste probleemidega patsiendid ravimite kasutamise hindamise teenusele pöörduvad ja kas proviisoril on piisavalt erialaseid teadmisi nende lahendamiseks. Samuti sooviti teada seda, milline on patsiendi teadmiste muutus oma ravimite ja nende kasutamise kohta ning tagasiside teenuse kvaliteedile. Peale selle küsiti ka perearstidelt, mida nemad teenusest arvavad.

Daisy Volmeri sõnul näitavad uuringu esialgsed tulemused järgmist:

• proviisoritel oli võimalik ravimite kasutamise hindamise teenust pakkudes oma teadmisi tõhusalt kasutada;
  
  
• proviisorid ei vaja lisakoolitust teenuse esimese taseme pakkumiseks, st patsiendi teadmiste toetamiseks ravimite kasutamise osas.

Uuringu käigus hindasid teenust ka patsiendid. Nad leidsid, et tänu sellisele teenusele on neil võimalik rääkida spetsialistiga nendest ravimitega seotud probleemidest, mida neil ei tulnud meelde või mida nad ei julgenud arstiga jagada. Patsientide hinnangul kasvas tänu teenusele nende teadmine võetavate ravimite osas.

Ka perearstid leidsid, et teenus on igati kasulik, võimaldades tõhusamalt jälgida hulgiravimikasutusega patsientide ravimite tarbimist.

"Probleemidena tõid proviisorid välja selle, et teenuse osutamine on küllaltki ajamahukas ja selle tasuta pakkumine, mis toimus pilootprojekti käigus, ei ole ilmselt jätkusuutlik," rääkis Volmer. "Samuti oli mõnel juhul keeruline selgeks teha, kas patsiendi poolt korrigeeritud raviskeem on kokkulepe arstiga või patsiendi enda algatus."

Volmeri sõnul näitavad esmauuringu tulemused, et tegemist on siiski igati vajaliku teenusega, mis toetab patsiente ravimite tõhusat ja ohutut kasutamist ning võimaldab parendada koostööd tervishoiutöötajate vahel.

"Ravimite kasutamise hindamise teenuse edasisel arendamisel on oluline, et seda teenust asuksid pakkuma paljud apteegi üle Eesti ja neid kaasaks teenusele kas perearstid või nendega koostöös ka proviisorid," rääkis Volmer.

Sellise teenuse üle-eestiline korraldamine aga sugugi lihtne. "See on lisatöö arstidele patsientide leidmiseks ja apteekritele teenuse osutamiseks olukorras, kus tööjõupuudus on väga suur," sõnas Volmer. Ta lisas, et teenuse standardit tuleb veel kohandada. Ka infovahetus perearsti ja apteekri vahel võiks olla sujuvam ja toimuda tänapäevaseid digilahendusi kasutades.

"Loodame siin suurt abi e-ravimilehest, kus proviisor näeb täna patsiendile välja kirjutatud ravimeid ja haigusediagnoosikoode. Kuid ravimileht vajab veel edasiarendust, et sealt oleks proviisoril võimalik välja lugeda korrektne info patsiendi ravimite kohta. Sellega peaks tegelema apteekide poolne teenuse arendaja," sõnas dotsent  Daisy Volmer.

Ta jätkas: "Nagu eespool mainitud, katsetasime alles teenuse esimest taset. Järgmiseks sammuks oleks teenuse teise taseme arendamine. Esmajärgus tuleks meil leida sobivad hindamismeetodid, millega saaksime leida võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid patsiendi raviskeemis esinevate ravimite vahel. Seega jätkub tööd veel pikalt, aga olulise eesmärgi nimel tuleb kindlasti tööd jätkata."

Ravimite kasutamise hindamise teenuse üle arutati ka eelmise nädala lõpul Narva-Jõesuus toimunud rahvusvahelisel ravimikonverentsil "New Chapter in Patient Care: Medication Use Review in the Era of Digital Care". Konverentsil kohtusid ligi sada farmaatsia- ja tervishoiuvaldkonna esindajat enam kui kümnest riigist ning nad jagasid omavahel ravimite kasutamise hindamise tulemusi ning kogemusi patsientide nõustamisel.