Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" võitjad ({{commentsTotal}})

{{1509082200000 | amCalendar}}
"Teadus kolme minutiga" konkursi laureaadid. Autor/allikas: ERR

Noored teadlased võtsid reedel taas mõõtu populaarteaduslike ettekannete pidamises, kus nad pidid 3-minutilise loenguga tutvustama oma teadustööd. Otseülekannet Eesti Teaduste Akadeemias toimunud galaõhtust sai vaadata ERR Novaatorist.

Teadus kolme minutiga konkursil võistlesid noorteadlased kõigist avalik-õiguslikest ülikoolidest. Finaali pääsemiseks läbisid finalistid eelvooru koduülikoolis.


Selle aasta laureaatideks kuulutati:
Andrea Giudici: “Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes”
Elisabeth Dorbek-Kolin: “Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane?”
Elis Joonas: “Mikrovetikad vs nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab?”
Fideelia-Signe Roots: “Naistraktorist – poeetiline kangelane”
Janek Urvik: “Igavesti elamise võimatusest”
Madis Uuemaa: “Digitaalsete elektrivõrkude lävel”
Oliver Laas: “Virtuaalsus = tegelikkus?”
Tiina Laansalu: “Nomen est omen – ehk millest räägivad kohanimed”


1. Andrea Giudici: “Saaste jälgimise tehnoloogia Soome lahes”

Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut (lainetehnoloogia eriala)

Andrea tegeleb merepinnal ujuva saaste neutraliseerimise ülesandega. Tehnoloogia, mida ta arendab, rakendab mere enese dünaamikat nende protsesside mõistmiseks, mis risustavad Läänemere randa ja tekitavad ookeanides suuri prügisaari.

Andrea kombineerib arvutisimulatsioonide võimekuse sama ülesande lahendamiseks sobivate mõõteseadmete ehitamisega. Ta unistus on luua selliseid teadmisi ja tehnilisi võimalusi, mille rakendamise kaudu saaks mered ja ookeanid puhtamaks.

Mureks on see nii tema kodukohas Vahemere põhjarannikul kui ka meie meres.

2. Anna-Liisa Eller: “Eesti kromaatiline kannel kui barokkinstrument”

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) (kandle eriala, interpreedi suund)

Anna-Liisa lõpetas 2014. aastal EMTAs magistriõpingud cum laude. Ta on täiendanud end Lyoni kõrgemas riiklikus muusika- ja tantsukonservatooriumis professor Y Rechsteineri juures ja Trossingeni muusikakõrgkoolis. Alates 2016. aasta sügisest jätkab ta õpinguid Eesti EMTA doktorantuuris. Anna-Liisat seob aktiivne koostöö ansamblitega Supersonus, Kapsberger, Vox Clamantis jt.

3. Brigitta Davidjants: ““Kultuurisõjad” sotsiaalmeedias Armeenia ja Aserbaidžaani näitel”

EMTA (muusikateaduse eriala)

Brigitta õppis muusikateadust EMTAs ning kaitses doktorikraadi 2016. aastal. Praegu töötab ta EMTAs lektorina.

Ta on õppinud ka Jerevani konservatooriumis ja Helsingi ülikoolis.

Brigitta uurib, kuidas luuakse ja hoitakse alal kultuuripoliitikat, kuidas esitletakse “armeenlaslikkust” ja kuidas võib muusika olla seotud rahvusliku enesemääratlusega, geopoliitikaga ja ebavõrdsete võimusuhetega.

4. Elisabeth Dorbek-Kolin: “Krüptosporidioos – tundmatu vaenlane?”

Eesti maaülikool (veterinaarmeditsiini eriala)

Elisabeth on teise aasta doktorant maaülikoolis. Tema uurimistöö peasuund on Cryptosporidium spp. levimus, ravi ja mõju soolestiku mikrobioota arengule vasikatel ning oht inimesele. Praegu töötab ta maaülikoolis loomade infektsioonihaiguste assistendina. Tööalaselt pakuvad talle kõige rohkem huvi zoonoosid ja tudengitega töötamine.

Maaülikoolis õppivad Soome tudengid valisid Elisabethi tänavu Aasta õppejõuks.

5. Elise Joonas “Mikrovetikad vs nanoosakesed: kas erinevus rikastab või visam võidab?”

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI), Tartu ülikool (botaanika ja ökoloogia eriala)

Elise on KBFI nooremteadur ning Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia eriala doktorant. Doktorantuuris töötab ta kahe teadussuuna, ökoloogia ja ökotoksikoloogia kokkupuutepunktis. Ta uurib, kuidas metallide nanoosakesed mõjuvad mikrovetikatele looduslikult realistlikes tingimustes ehk mitmeliigilistes vetikakooslustes ning looduslikus vees. Elise on doktorantuuri jooksul viibinud laboripraktikal nii Suurbritannias kui Prantsusmaal ning esitlenud oma tööd korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel.

6. Fideelia-Signe Roots: “Naistraktorist – poeetiline kangelane”

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) (kunsti ja disaini eriala)

Fideelia-Signe on kunstnik ja doktorant kunstiakadeemias, kus teeb loomingulist uurimistööd “Naine kui kangelane”. Ta uurib kunstipraktika abil naiskangelase kuvandit maskuliinses ühiskonnas. Fideelia on esinenud nii kodu- kui välismaistel näitustel alates 1997. aastast, töötanud muuhulgas performance’i ja videožanris ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Fideelia-Signe on õpetanud kunsti nii EKAs kui Tallinna vanglas. Ta on Eesti kunstnike liidu liige.

7. Jaak Kõusaar: “Numbrid, elu ja pilvetehnoloogia”

OYE Networki süsteemi arhitekt; Tallinna tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi doktorant (arvutisüsteemide eriala) 

Eesmärk on luua süsteem, mille abil saab tekitada pilveressursse erinevate rakenduste jaoks, tundmata seejuures vastavate portaalide iseärasusi ning muretsemata, kas pakkuja valik ikka vastab nende eelistustele (kas see on odavaim, reeglitele vastav, kiireim jne). Eelduseks on globaalne ülevaade ning graafiteoreetiliste meetodite põhine haldus. Kuna see süsteem peab eksisteerima täisautomaatsena, on tekkinud hulk küsimusi, mida saab lahendada vaid rakendusmatemaatika abil–elu on numbrites ...

8. Janek Urvik: “Igavesti elamise võimatusest”

Tartu ülikool (zooloogia ja hüdrobioloogia eriala)

Janek on zooloogia ja hüdrobioloogia õppekava neljanda aasta doktorant. Lisaks töötab ta giidina Tartu ülikooli loodusmuuseumis, mis on pannud teda hindama loodusharidust ja teaduse populariseerimist. Loomaökoloogina on ta huvitatud lõivsuhetest, mis on organismid kasvult, eluealt ja suuruselt niivõrd erinevateks kujundanud. Oma doktoritöös uurib ta kalakajaka näitel vananemist ning lõivsuhteid, mis seda protsessi mõjutavad.

9. Krista Karro: “Kui konna vaade liita kotka pilguga”

Tallinna ülikool (kultuuride uuringud)

Krista on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant kultuuride uuringute erialal ning nooremteadur maastiku ja kultuuri keskuses. Bakalaureuse- ja magistrikraadi sai ta Tallinna ülikooli ajaloo instituudist. Oma doktoritöös uurib ta Kodavere kihelkonna rauaagset maastikku (sama teemaga tegeles ta ka bakalaureuse- ja magistritöös), kuid arheoloogiakesksemalt. Krista on töötanud Tallinna ülikooli teaduskogude osakonnas, samuti tegelenud päästearheoloogia- ja kultuurimälestisi puudutavate projektidega nii Tallinna ülikoolis kui väljaspool.

10. Kätrin Karu: “Jätkusuutlik toidulaud”

Tallinna tehnikaülikool (keemia- ja biotehnoloogia eriala)

Kätrin on Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia õppekava doktorant. Tema peamine fookus on tervisliku ja jätkusuutliku tooraine populariseerimisel ja tervisetoodete mõju uurimisel inimese mikrobioomile toitumisuuringute abil.

Ta on aastaid tegutsenud toitumisnõustajana ja olnud Tervise Arengu Instituudi koolituste “Tervislik toitumine töökohal” lektor, terviseedendusürituste, nagu “Käi jala!” ning tervisekõnni algataja- korraldajana. Samuti on Kätrin väsimatu katsetaja ebatavaliste toitude valmistamisel.

11. Madis Uuemaa: “Digitaalsete elektrivõrkude lävel”

Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) (energeetika eriala)

Madis on TTÜ energeetika doktorant, kes uurib, millist positiivset mõju on võimalik saavutada elektrivõrkudes, kasutades selleks tarkvõrgu tehnoloogiaid. Madis on lõpetanud TTÜ mehhatroonika magistri eriala cum laude ning rajanud ettevõtte Smart Load Solutions, mis tegeleb teadustöös uuritavate tehnoloogiate rakendamisega igapäevaelus.

12. Margot Sepp: “Miks on mõnes järves vesi tumedam kui teises?”

Eesti maaülikool (hüdrobioloogia eriala)

Margot on maaülikooli doktorant ja doktoritöös uurib ta orgaanilise aine sisaldust ja omadusi Eesti järvedes ning tegureid, mis mõjutavad selle ärakannet valgalalt järve. Lisaks õpingutele töötab ta limnoloogiakeskuse väikejärvede rühmas, kus tegeleb järvede veekvaliteedi, eeskätt keemiliste omaduste uurimisega.

13. Mari Järve: “Rauaaeg Euraasia stepis: kes olid sküüdid geneetiliselt?”

Eesti biokeskuse evolutsioonibioloogia töörühm (molekulaarbioloogia eriala)

Mari on molekulaarbioloogia doktor ja Eesti biokeskuse teadur. Ta on kuulunud evolutsioonibioloogia töörühma alates ülikooli esimesest kursusest ja tegelenud inimese populatsioonigeneetikaga mitme nurga alt, viimasel ajal vana DNA analüüsimise kaudu.

Ta uurib arheoloogide leitud inimsäilmetest eraldatud DNA abil Euraasia stepivööndis elanud rahvaid: pronksiaegset aukhaudade kultuuri ja rauaaegseid sküüte. Teadustöö kõrval töötas ta kolm aastat bioloogiaõpetajana Tarvastu gümnaasiumis.

14. Oliver Laas: “Virtuaalsus = tegelikkus?”

Tallinna ülikool (filosoofia eriala)

Oliver on filosoof, kultuuriteoreetik ja kunstnik, kes on õppinud Tallinna ülikoolis ja EKAs ning tegeleb infotehnoloogia, loogika ja keelega seotud filosoofiliste küsimuste uurimisega. Praegu lõpetab ta Tallinna ülikoolis doktoriõpinguid ning töötab Tallinna ülikoolis, EKAs ja Estonian Business School’is.

15. Simo Ilomets: “Milline on Mustamäe tervis?”

Tallinna Tehnikaülikooli (ehituse ja keskkonnatehnika eriala)

Simo on värske TTÜ ehituse ja keskkonnatehnika doktor, kes kaitses 28. juunil sel aastal oma doktoritöö teemal “Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus”. 2009. aastal lõpetas ta TTÜ-s tööstus- ja tsiviilehituse ehitusinseneriõppe.

Õpingute ajal töötas ta erinevatel ehituse valdkonna ametikohtadel erasektoris. Paralleelselt doktorantuuriga töötas ta assistendi, teaduri ja lektorina TTÜ-s, kus lisaks uurimistööle on ta õpetanud erinevaid õppeaineid, nagu “Ehitusfüüsika”, “Hooned” ja “Niiskuskahjustuste vältimine ehituses”.

16. Tiina Laansalu: “Nomen est omen – ehk millest räägivad kohanimed”

Eesti Keele Instituut (eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala)

Tiina õpib Tartu ülikooli doktoriõppes eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Konkursil esindab ta Eesti Keele Instituuti, kus töötab vanemleksikograafina “Eesti murrete sõnaraamatu” töörühmas ning juhib eesti keele ajaloo, murrete ja soome-ugri keelte osakonda. Tema doktoritöö uurimisvaldkond on onomastika, täpsemalt keskendub ta Kesk-Harjumaa kohanimede uurimisele.

17. Thomas Schindler: “Kasvuhoonegaasid lepakaigastes – indikaator, globaalne probleem või õnne valem?”

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut (keskkonnatehnoloogia eriala)

Thomas pole käinud tüüpilist teadlase teed. Ta õppis esmalt ärijuhtimist heitveepuhastuse tehnoloogiate vallas. Seejärel töötas Šveitsis, Afganistanis ja Leedus. Magistrikraadi sai ta uurimuse eest, kuidas vett puhastada, lastes tal aeglaselt läbi liiva filtreeruda. Seitse aastat töötas ta riskijuhina rahvusvahelises kindlustusseltsis, keskendudes taastuvatele energiaallikatele ja ühe fookusena Baltimaadele. 2016. aastal alanud doktoriõpingutes Tartu ülikoolis uurib ta kasvuhoonegaaside voogusid parasvöötme metsades.

 

Konkursi žürii: Indrek Allmann; Eero Epner; Alar Karis; Viktoria Ladõnskaja; Ingrid Peek; Birgit Sarrap; Tarmo Soomere (esimees); Hannes Tõnisson.

Galaõhtu moderaator on Ronald Väli, 2015. aasta kolme minuti loengute konkursi laureaat.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: