Kosmoselaevaga Apollo 11 lendas Kuu orbiidile kolm astronauti, neist kolmas, Michael Collins jäi kaaslasi kosmoselaeva ootama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuna kosmoselendureid laevalt Kuule ja tagasi sõidutanud moodulit ei olnud võimalik Maa peal katsetada, oli risk mitte tagasi pääseda suur.

President Richard Nixonil oli isegi hukkunud astronautide mälestuskõne valmis kirjutatud.

Tallinna tähetorni astronoom Mario Mars usub, et Kuule mineku peamine põhjus oli poliitiline, kuid panust teadusse ei või ka alahinnata.

"Võib-olla peamine on see, et ta valmistas kiirkorras tehnoloogiat, mis oli omast ajast veidi eeski. Tol ajal ei teatud ju täpselt, kuidas kosmos elusorganismidele mõjub ja samal ajal väga lühikese aja jooksul olid kõik need testid ja tehnoloogiad ette valmistatud, et siis juba juleti inimene kosmosesse saata," kommenteeris Mars.

Ta usub, et tänapäevaseid turvanõudeid arvestades oleks reisi ettevalmistus aastaid kauem kestnud.

Kuu ekspeditsioon andis olulise tõuke arvutiteadusele ja päikesepatareide arendamsele. Sealt said aga alguse ka näiteks akudel tööriistad ja pehmed sisetallad.

Viimati käisid ameeriklased Kuul aastal 1972. Viimase 47 aasta jooksul pole inimese jalg Kuu pinda puudutanud.

"Eks peamine põhjus on see, et see läks Ameerika riigile ikka väga palju maksma. Sinnamaani, kui poldud käidud, siis see oli suur riiki ühendav ja motiveeriv jõud, aga kui oli see juba ära tehtud, siis üks põhjus oli ka see, et polnud sellist praktilist väljundit. Kuu peal polnud mõistlik midagi kaevandada, maale tuua. Kuu peal elamine oli palju keerulisem kui algul arvati - see tolm oleks saanud takistuseks nii tehnoloogiale kui inimestele," selgitas Mars.

Sellest pikast pausist sündinud vandenõuteooriad, nagu poleks ameeriklased tegelikult kunagi Kuul käinudki, panevad Marsi pigem muigama.