Ameerika teadlaste uurimistulemus aitab loodetavasti paremini mõista, mis astronautide südamega kosmoses juhtub ja leida võimalusi südamekahjustusi vältida.

Varasematest uurimustest on ilmnenud, et kosmoses alaneb inimestel nii pulsisagedus kui ka vererõhk.

Alexa Wnorowski Stanfordi Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid inimese südamerakkudega. Neid rakke ei võtnud nad inimeste südamest, vaid valmistasid ise terve südamega inimeste vererakkudest.

Kõigepealt muundasid nad vererakud pluripotentseteks tüvirakkudeks ja panid need siis edasi südame lihasrakkudeks arenema. Nii ei pidanud nad terve inimese südamerakkude saamiseks asjatult südameoperatsioone tegema.

Saadud rakkudest pooled saadeti viieks ja pooleks nädalaks Rahvusvahelisse Kosmosejaama, ülejäänud olid kogu selle aja Maal.

Selgus, et kosmoses käinud südamelihasrakkudes oli muutunud ligi 3000 geeni aktiivsus. Suurem osa neid geene tegeles ainevahetuse ja mitokondrite talitlusega. Mitokondrid toodavad teatavasti rakule energiat.

Kümme päeva pärast rakkude Maale naasmist oli umbes kahe tuhande geeni aktiivsus taastunud endisele tasemele.

Uurimusest, mille tulemused on avaldatud ajakirjas Stem Cell Reports, ei selgu täpselt, milliseid toimeid katses tuvastatud geeniaktiivsuse muutused võiksid astronoomidele avaldada. Uurimist jätkub teadlastel seega ka edaspidiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.