Tehnikaülikooli doktorant ehitas uudse energiasalvesti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mohammadil õnnestus valmistada tsükliliselt salvestavad aku prototüübid.
Mohammadil õnnestus valmistada tsükliliselt salvestavad aku prototüübid. Autor/allikas: TLU

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös uuriti uudset energiasalvestit, mille ehitamiseks saab kasutada liitiumi asemel ka teisi, maailmas oluliselt laiemalt levinud keemilisi elemente.

Irshad Mohammad keskendus doktoritöö raames akudele, milles kasutatakse laengukandjana negatiivse laenguga fluori. Värske doktori hinnangul on sellel mitmeid eeliseid nii ohutuse kui ka keskkonnasõbralikkuse mõttes. Samuti võimaldab kasutada see elektroodide valmistamiseks teisi materjale, mis ei vaja vaid enam ainult vähestest maailma piirkondadest saadavaid elemente. Muu hulgas saab tõhusalt taaskasutada näiteks pliid.

Seni on peetud fluoriidioonakusid enamasti ebapraktilisteks. Mõnekümnekraadistel temperatuuridel ei juhi fluoriioonid elektrit kuigi hästi. Seetõttu panustas tööstus eeskätt liitiumitehnoloogiate arendamisele. Töö juhendaja Raiker Witteri juhtimisel õnnustus Mohammadil arendada sellegipoolest välja uudsed mitmekihilised elektrolüüdid ja valmistada nende baasil ka tsükliliselt salvestavad aku prototüübid.

Doktoritöö üks oponentidest, liitiumioonakudele keskenduv Oulu Ülikooli professor Ulla Lassi märkis, et loodud prototüüpidele oleks otsesed rakendused täistahkete arendamisel. "Need katavad palju paremini näiteks elektrisõidukite vajadusi. Kavatsen ka oma laboris neid tulemusi kasutada ja loodan samuti edasisele koostööle Raiker Witteri ja Ago Samosoniga."

Teise oponendi, Bulgaaria Teaduste Akadeemia professori Radistina. Stoyanova arvates oleks tulemustel kõrge väärtus kasutades isegi vedelaid elektrolüüte, mis leiavad rakendust liitiumioonakudes.

Kaasjuhendaja ja labori juhi Ago Samosoni arvates oli märkimisväärne ka erinevate uurimismeetodite kombineerimine atomaarsete liikumiste iseloomustamiseks. See võiks toetada oluliselt näiteks lennuohutust tõstvat uurimistööd.

Doktoritööga saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: