Pesitsusajal veedavad piiritajad reeglina öö pesas. Enne ja pärast pesitsusperioodi tõusevad nad päikeseloojangul kiiresti kuni 3000 meetri kõrgusele. Seejärel laskuvad nad madalamale ning veedavad kogu öö magamise ajal ringi lennates. Enne koitu tõusevad nad aga taas aeglaselt kõrgemale ning laskuvad seejärel kiiresti. Samamoodi käituvad ka mittepesitsevad piiritajad.

 Just need kõrguse muutmised kiiresti vahelduvates valgusoludes on viinud oletusteni, et piiritajad koguvad selliselt käitudes teavet. On ka arvatud, et peale ehalendu laskuvad piiritajad taas madalamale toitumiseks, kuid seni teadaolevalt ei lenda öösel putukad nii kõrgel. Kuna piiritajad magavad õhus, võivad nad öösel kodupiirkonnast kaugemale kanduda ja vajada nii varahommikul taas kiiresti teavet oma asukoha kohta.

Rootsis Lundi ümbruses jälgisid teadlased radariga 209 üksiku piiritaja ja 29 parve käitumist. Nad leidsid esmase kinnituse teooriale, et ööbimiskäitumisel on oluline rolli lindude omavahelises sotsiaalses suhtluses.

Radaripilt näitas, et õhtul tõusevad linnud kõrgele taevasse, pimeduse saabudes laskuvad veidi madalamale; koidu ajal sama käitumine kordus. Seejuures tõusevad piiritajad eha ajal kõrgusesse ja laskuvad koidu ajal pigem parves, kuid ehalennult madalamale laskudes ja umbes tund aega enne päikesetõusu tõusevad nad kõrgemale ükshaaval.

Võimalik, et liigikaaslaste leidmiseks on piiritajatel vaja teineteisega silmsidet – see seletaks ka, miks nad öösiti üksi ringi lendavad, kuid koidu ja eha ajal taas parvedesse koonduvad.

Parvedesse kogunemine võib tähendada, et nii vahetavad piiritajad teavet: mitmete silmapaaride koostöö aitab saada olukorrast parema ülevaate. Ehk on see ka põhjus, miks suvetaevas osavalt kihutavad piiritajad nii häälekad on?

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.