Hoonel, kus me praegu viibime, on nüüdsest sildi Skype asemel Microsoft. Tõtt-öelda tekkisid selle järel kahetised tunded. Võib-olla on mul suurkorporatsioonide vastu midagi olemuslikumat, kuid igal juhul on need tunnetuslikult inertsemad ja pehmelt öeldes mitte kuigi uuenduslikud. Kas ja kui palju on sellistel arvamustel reaalset alust?
Scott Van Vliet: Microsoft omandas Skype'i 2011. aastal. Seega on brändil piisavalt pikk ajalugu ja suur pärand, et Microsoft mõistaks, kui palju kliendid seda armastavad. Skaipimine on isegi tegusõna. Brändi säilitamine oli kriitiline, et kliendid suhestuksid toote ja meie tegevusega. See on ka põhjus, miks eksisteerib Skype endiselt eraldi tootena.

Kui aga mõtleme Eestisse viimase paari aasta jooksul tehtud investeeringutele, oleme ehitanud siinses arenduskeskuses erinevaid tooteid ja teenuseid, mitte ainult Skype'i. Ehitame siin intelligentse kommunikatsiooni pilve, mis toetab ka Skype'i äriversiooni ja Microsoft Teams'i, mis on integreeritud omakorda Office 365-iga. Seega on üleminek siinsele harule osa tunnustusest, et me ei tegele siin vaid Skype'iga. Minu jaoks on see samm ütlemaks, et Microsoft on siin Eestis.

Tanel Erm: Jah, on muidugi tõsi, et viisime hoone välimuse reaalsusega vastavusse. Tahaksin puudutada aga kurja või suure korporatsiooni temaatikat. Kui mõtled Microsoftile aastal 2010 või 2011 ning praegu, on need kaks väga erinevat ettevõtet. Olen kindel, et oled kuulnud Microsofti tegevjuht Satya Nadellast ja tema pool ettevõtesse toodud kultuurilistest muutustest.

Microsoft on muutunud palju avatumaks. Näiteks tegeleb see innovatsiooni huvides avatud lähtekoodiga tarkvaraga. (Microsoft teatas 2018. aasta juunis kavatsusest omandada avaliku koodihoidla Github, toim). Muutunud on isegi rühmakultuur ja koostöö. Läbi löömiseks pead aitama teisi arendusega tegelevaid rühmi, mitte ainult iseennast. See on muutnud suuresti seda, kuidas inimesed täna Microsofti näevad.

Skype Eesti arenduskeskuse juht Tanel Erm ja Microsofti intelligentsete kommunikatsioonisüsteemi osakonna juht Scott Van Vliet. Autor: Siim Lõvi /ERR

Van Vliet: See on üks põhjustest, miks ma Amazonist lahkusin. Töötasin seal Alexa ja mitmete teiste toodetega. Läksin Microsofti Satya ja tema loodud kultuuri tõttu. See on väga teistsugune ettevõtte, kui oli see seda mitmeid aastaid.

Mainisite, et sildi vahetamine oli reaalsuse tegelikkusega kokku viimine. Tanel, millised on teie edasised plaanid? Möödunud aasta suvel mainisite, et loodate palgata täiendavalt 60 inimest, kuidas sellega läheb?
Tanel Erm: Möödunud aasta juulist toimunud üleilmsetel muutustel pole mingit mõju või sügavamat tähendust. Keskendume endiselt väga palju intelligentse kommunikatsiooni platvormi ehitamisele. Eelmisel aastal kasvatasime ka värbamiseks tehtavaid investeeringuid. Hakkasime osalema rohkem konverentsidel ja teistel sündmustel ning hakkasime tegema Microsofti internatuuriprogrammi raames ülikoolidega täiendavat koostööd.

Kõik need tegevused on muutunud viimase aasta vältel intensiivsemaks. Oleme võtnud inimesi tööle aktiivsemalt kui eelmistel aastatel. Tahe investeerida ja siin kasvada on vägagi olemas.

Vähemalt väliselt paistab, et keskendute intelligentse kommunikatsioonipilve raames eeskätt äriklientidele...
Scott Van Vliet: Meie fookus on praegu kohe kindlasti keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, aga keskendume üle kogu Microsofti kaasaegsetele tegusatele inimestele. Arvame mineviku põhjal, et oleme aidanud inimestel väga hästi rohkem saavutada. Näeme Skype'i kasutajate põhjal, kuidas kasutavad nad seda näiteks võõrkeelte ja klaverimängu õppimiseks.

Mõtleme valdkondadele, mille töötajaid praegu alateenindatakse. Kontorites töötavaid info- ja teadmustöötajaid on praegu umbes 600 miljonit. Nende vajadusi rahuldab praegune tehnoloogia küllaltki hästi. Samal ajal on maailmas 2,4 miljardit eesliini töötajat. Nad töötavad kohvikutes, poodides, automüügisalongides ja mujal. Tehnoloogia pole loodud praegu rangelt nende jaoks.

Laiendame Microsoft Teams'iga nende nägemust. Meil on tervishoiu ja jaemüügi vallas paar vertikaali, et nad saaksid lõigata meie reaalajalise suhtluse valdkonda tehtavatest investeeringutest samasugust kasu. Näiteks aitaks need suhelda üksteisel poe eri otstes olevatel inimestel ja ka koostada jooksvalt graafikuid. Kui keegi tööle tulla ei saa, saavad nad leida inimesi, kes nende vahetuse ära teeks.

Kõik see info liigub mitmeid eri kanaleid mööda. Skype'i tehtud investeeringutega saame kasutada seda nende töö tõhusamaks muutumiseks.

Kas ärilahendustele keskendumisega ei teki ohtu, et selle arvelt jäävad tavalised Skype'i kasutajad millestki ilma? Skype paistis aastaid silma oma lihtsusega ning kui ühel hetkel rakendus muutuma hakkas ja kasutajamugavus kannatas, võis tunda end altveetuna. Lisaks, millisel kujul jõuavad ärikasutajatele mõeldes loodud uudsed lahendused tavakasutajate elu mugavamaks teevad?
Scott Van Vliet: Mul on kahju, et sul olid kehvad kogemused ja tahaksin sellest rohkem kuulda. Käsitleme ja mõtleme organisatsioonis klientidele erinevate juhtmõtete kaudu. Meie osakonna jaoks on olulisel kohal klientidele suunatud tulemid, mitte nende nõutud elemendid.

Meil on mitmeid kliente ja ettevõtteid, kes kulutavad Microsofti toodetele väga palju raha. Nad on meile väga tähtsad, aga me ei saa hakata tegema neile oluliste elementide osas väga suuri otsuseid, mis mõjutaks üldist kasutajakogemust. Samas dokumendis olev põhimõte ütleb meile, et kui on vaja valida, peame prioritiseerima lihtsustatud kasutajakogemust, mitte laiendatud IT-konfigureeritavust.

Jagan seda sinuga, sest mulle läheb tõesti korda, kuidas tundsid end kõrvalejäetuna. Tahame ehitada tõesti mudelit, kus teenindame kõiki sama kvaliteedi, funktsionaalsuse ja väärtustega.

Microsofti intelligentsete kommunikatsioonisüsteemi osakonna juht Scott Van Vliet. Autor: Siim Lõvi /ERR

Tanel Erm: Innovatsiooni juurutamisest rääkides – oletan, et tood näite enda kui Skype'i kasutajana. Kõige aluseks olev tehnoloogia, mis teenindab Skype'i, teenindab ka Microsoft Teams'i. Kõik investeeringud, mida stacki teeme, vastavalt sellele, kuidas neid nõutakse või äriklientide pool vajadust näeme, jõuab tarbijateni ja Skype'i kasutajateni. Selles mõttes ei jäta me kedagi välja ja innovatsioon kasvab mõlemas maailmas.

Van Vliet: Tanel mainis, et teeme seda kõigi jagatava põhiteenuste poolel. Näeme seda ka kliendikogemuse vallas. Näiteks on Microsoft Teams'is võimalus jagada oma ekraani ja pakume seda ka iOS-ile. Hiljuti lisasime sama võimaluse Skype'i. Saad nüüd kohtumisel osaledes jagada oma ekraani ka juhul, kui kasutada iPadi. See võimalus loodi algselt ärikohtumiste jaoks, kuid leidis tee kõigi kasutajateni. Üritame luua väärtusahelat, mis liigub mõlemas suunas.

Scott, te juhite intelligentsete kommunikatsioonisüsteemi osakonda. Kuna õhk on sõnapaaridest nagu tehislikud närvivõrgud ja iseõppivad algoritmid praegusel ajastul niigi paks, siis mida intellekt siinkohal üleüldse tähendab?
Scott Van Vliet: Sõna intellekt mainitakse küllaltki palju. Seostame seda sageli sinna ruumi paigutuva tehisintellekti ja süvaõppega, ent intellekt võib seisneda ka nende tehnoloogiate kasutamises. Intelligentse kommunikatsioonipilve vallas ei kasuta me süva- ja masinõpet vaid juturobotite loomiseks, mis soovitavad sulle, mida öelda. Need soovitavad sulle ka dokumente, mida võiksid jagada sõltuvalt vestluse kontekstist. Võtame siinkohal intellekti omadused ja viime need kliendini.

Ent kasutame sama tehnoloogiat ka parema kvaliteediga teenuse loomiseks. Kui räägid näiteks Skype'i teel, läheb kõne läbi mitut eri sorti võrkude, tulemüüride jne. Skype'iga oleme aastatega väga edukalt õppinud, kuidas parima kõnekvaliteedi kindlustamiseks mutreid keerata ja kange tõmmata. Kui aga asjad pidevalt muutuvad, muutub sellega seotud piirangute suurel skaalal haldamine väga raskeks. Masinõpe ja närvivõrgud aitavad muuta meil kõne kvaliteeti paremaks ilma, et keegi selleks käsitsi nuppu keeraks.

Meie jaoks on on intellekt see, kuidas kasutame klientide vestlusi ja kogemusi puututavaid andmeid ning infot nende paremaks muutmiseks. Meil on ütlemine, et iga kõne, vestluse ja kohtumise järel muudame järgmist paremaks. Selles seisneb intellekti vaim.

Tulevikule vaadates, mis teeb Eesti praegu arendustöö tegemiseks arendustöö tegemiseks atraktiivseks kohaks, kuhu tasub investeerida? Palgavahe Ränioruga pole enam nii suur.
Scott Van Vliet: Me keskendume talendi otsimisele, kes teenindaksid meie kliente kõige paremini. Minevikku vaadates oli Skype 2003. aastal turule jõudes oma aja kohta kõige kaugele arenenum tehnoloogia. Sellele järgnenud 15 aasta jooksul leidsime, et meie Tallinnas ja Tartu meeskonna talent kuulub maailma parimate sekka.

Mitmed ettevõtted üritavad käituda tõmbekeskustena, et tuua talent sinna, kus nemad on. Meie filosoofia on, et läheme sinna, kus on talent. See talent telekommunikatsiooni vallas on siin, Eestis. Jätkame investeeringute tegemist ja eraldama lisaressursse, et saaksime seda talenti mõjutada ja pakkuda klientideni veel rohkem väärtust.

Tanel, mida üks programmeerija või teine talent Skype'i või nüüd Microsofti tööle tulles oodata võib? Kadunud on ilmselt päevad, kui see inimene võis loota, et vajutab järgmised 20 aastat samu nuppe.
Tanel Erm: Tehnoloogiamaailm on teistsugune maailm. Innovatsiooni ja muutuste kiirus on äärmiselt suur, seega on lubadusega stabiilsest töökohast nii ja naa. Microsoft on tööandjana väga stabiilne, kuid see ei tähenda, et kandideerid samale töökohale, kust pensionile lähed. Me peame võistlema oma konkurentidega, tegema seda, mis on klientidele õige. Kaasaegses maailmas tähendab see, et pead olema paindlik, kiire ja tarnima neile tooteid ja koodi kiiresti.

See peab paika ka arendajate puhul, kes liituvad siin meie arenduskeskusega. Nad võivad oodata paindlikku meeskonda ja töötama pilvepõhiste mikroteenuste kallal. Me ei tööta enam pikka aega karpi pakitud tarkvara kallal. Ükskõik kui head tööandjad me ka oleme, ei saa me pakkuda stabiilset töökohta, kui sa ise maailmaga sammu ei pea.

Skype Eesti arenduskeskuse juht Tanel Erm ja Microsofti intelligentsete kommunikatsioonisüsteemi osakonna juht Scott Van Vliet. Autor: Siim Lõvi /ERR

Scott Van Vliet: See on üleilmne trend. Tehnoloogiasektoris töötavad inimesed veedavad ühes ja samas ettevõttes üha vähem aega. Eestisse tehtavad investeeringutega toel üritame luua mitmeid erinevaid rühmi, mis keskendavad erinevatele valdkondadele. Loodame, et kui inimesed saavad töötada erinevate probleemide kallal, motiveerib see neid kauemaks paigale jääma. Kuid arvan, et meie töö on töö huvitava hoida ja talent siin hoida. Talendil on võimalus kiirete muutustega kohaneda ja hoida sellega oma oskused värskena.

Erm: Eestis on Microsoft eriline mitmel põhjusel. Esiteks tegeleb see mitmete toodete ja teenustega. See tähendab, et saad muuta töökohta töökohta vahetamata. Teiseks, kui arendaja Microsofti liitub, kasutavad nad riistvara ja tarkvara operatsioonisüsteemist pilvekihini, mis on kõik ehitatud firmasiseselt. Seega saame mõjutada ja panustada kõigesse, millega Microsoft tegeleb. Võimalus mõjutada tervet stacki on väga suur.

Van Vliet: Me oleme Eestis ja värbame!