Tartu Ülikoolis valmis tulevikutelefoni prototüüp ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Ülikooli teadlaste arendatud sensor on väikese valge karbi sees, kus asub sensormaatriks. Sensor on lisaks kaetud kaitsva teflonfiltriga. Üheaegselt töötavad neli poole ruutmillimeetrist sensorit, mis annavadki ühtekokku info välisõhu saastatusest.
Tartu Ülikooli teadlaste arendatud sensor on väikese valge karbi sees, kus asub sensormaatriks. Sensor on lisaks kaetud kaitsva teflonfiltriga. Üheaegselt töötavad neli poole ruutmillimeetrist sensorit, mis annavadki ühtekokku info välisõhu saastatusest. Autor/allikas: Randel Kreitsberg

Tartu Ülikooli füüsikud on viimased viis aastat töötanud grafeenil põhineva õhusensori kallal. Mobiiltelefoni lisatav sensor seiraks aktiivselt ümbritsevas õhus leiduvaid toksilisi aineid ja teeks selle kandjale ettepanekuid ohutuma teekonna valimisel. Esimene prototüüp on nüüd valmis ja seda tutvustatakse maailma juhtivatele mobiiltelefonide tootjatele Mobile World Congressil, Barcelonas.

"See on selline prototüüp, kus kõik asjad on suured. Seda võib telefoni prototüübiks selles mõttes nimetada, et siin on kõik asjad olemas: puutetundlik ekraan, protsessor, sinihammas, GPS – ja see kõik teenindab praegu meie sensorit," tutvustab Tartu Ülikooli vanemteadur, Raivo Jaaniso.

"Kindlasti on uhke tunne ka, usun, et selline tunne on kogu meeskonnal, kes seda tööd on teinud," vastab Jaaniso tagasihoidlikult küsimusele, et kas uhke tunne ka on.

Grafeenisensor imiteerib inimese nina

Grafeen on justkui "valge paber", üheaatomiline süsinikukiht, millele aktiivmolekule lisades saab anda erinevaid fuktsionaalsuseid. Tartu Ülikooli füüsikud on grafeenikihi kujundanud selliseks, et vaid paari ruutmillimeetrine sensor tunneb mitmeid erinevaid õhus lenduvaid toksilisi aineid – eeskätt neid, mis sõidukite heitgaasides sisalduvad.

"See töötab sarnaselt inimese ninale," ütleb Jaaniso.

Toksiliste ainete sensoreid on maailmas loodud ennegi, kuid keeruliseks teeb sellise sensori kasutamise väliskeskkond, kus toksiliste gaaside kontsentratsioon on väga väike. Tartu Ülikooli teadlased on olukorra lahendanud ja esimesed testid näitavad, et nende uus grafeenil baseeruv sensor töötab ka "tänavatingimustes".

Tartu Ülikooli vanemteadur Raivo Jaaniso füüsika instituudi grafeenilaboris. Autor: Katre Tatrik

Mis eesmärgid on World Mobile Congrssil?

"Esmane eesmärk on tutvustada uusi grafeenitehnoloogiaid, seal on kohal kõik maailma suured mobiilitööstused," selgitab Jaaniso.

Nii et on täiesti võimalik, et Samsungi tootmisjuht jalutab Tartu Ülikooli grafeenisensorist mööda, hakkab huvi tundma ja paari aasta pärast on Samsungi telefonides meie sensor sees?

"Miks mitte, jah," nõustub teadlane.

Uue toote või tehnoloogia välja töötamisel ja arendamisel on üheksa valmiduse astet (ingl k technology readyness level) ning selle prototüübi valmimisega on meie teadlased liikunud neljandast astmest viiendale. Kunagi NASA poolt kosmosetehnoloogiatele loodud kontseptsioon näeb ette, et tehnoloogiaarenduse esimene aste on seotud fundamentaalsete alusuuringutega ning üheksas vastavalt valmis toote turule laskmisega.

"Mis tähendab seda, et kui me enne saime vaid laboris katseid teha, siis nüüd saame me tehnoloogiat valideerida tegelikus keskkonnas ehk siis õues. Minna on veel pikk tee ja nagu teada, siis investeeringute vajadus kasvab seal tipupoole samuti päris palju."

Töös olevad sensormaatriksid füüsika instituudi laboris. Autor: Katre Tatrik

Eks samaaegselt eestlastega töötatakse samasuguste tehnoloogiate arendamisega ka mujal maailma laborites. Rahvusvahelise grafeeni uuringute projekti (Graphene flagship) tehnoloogiajuhid tegelevadki päevast päeva aktiivselt tööstuspartnerite leidmisega, et paljulubav prototüüp jõuaks lähiaastatel ka tavakasutusse.

"Kui me oleme viienda etapini jõudnud, siis järgmine eesmärk on teha prototüüp, kus kõik oleks tunduvalt väiksem, ja millest valmis tooteni oleks veel vaid üks viimane samm jäänud. Ja kõvasti tuleb testida ka: näiteks pikaajalist stabiilsust. Mõttes on, et võiks mõnikümmend inimest olla, kes osaleks pilootprojektis seadme igapäevakasutuse osas," selgitab Jaaniso järgmisi seadme arendamisega toimuvaid samme.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: