Kuu orbiit pole kujult ideaalne ring, vaid on kergelt välja venitatud. Kui kõige kaugemas punktis ehk apogees asub kaaslane Maast 405 600 kilomeetri kaugusel, siis perigees (ehk superkuu ajal) lahutas seda seekord Maast vaid 357 300 kilomeetrit. Vahe tõttu paistab täiskuu perigees vastavalt 14 protsendi võrra suurem ja 30 protsendi võrra eredam kui apogees.

Täies pikkuses ja pilvise ilma korral on võimalik jälgida täiskuuvarjutust tänu Slooh ühisobservatooriumile.

Varjutuse ajakava Eesti aja järgi:
4.36 – Kuule langeb Maa poolvari.
5.33 – Osalise kuuvarjutuse algus
6.41 – Täieliku kuuvarjutuse algus
7.12 – Varjutuse tipphetk
7.43 – Täieliku kuuvarjutuse lõpp
8.50 – Osalise kuuvarjutuse lõpp
9.25 – Kuu loojub Eestis
9.48 – Maa poolvari lahkub Kuult

Lihtsustatult näeb täielikku kuuvarjutust, kui Kuu pinnale langeb Maa vari. Kuu, Maa ja Päike peavad asuma täpselt ühel joonel ja olema samal ajal ka täiskuu. Suhteliselt haruldasteks sündmusteks muudab varjutused Kuu orbiidi kalle. Astronoomid ei tea selle täpset põhjust, kuid see on Maa tiirlemistasandi suhtes 5° võrra nihkes.

Kokku näeb seeläbi aastas 2–3 kuuvarjutust, mõnikord isegi nelja. Kordagi reisimata on täielikud kuuvarjutused samast paigast nähtavad keskmiselt 2,5 aasta tagant.

Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punakaks. Piltlikult projitseerib Maa atmosfäär selle pinnale planeedi kõik päikesetõusud ja -loojangud. Mida lühem on valguse lainepikkus, seda rohkem seda gaasid hajutavad. Seetõttu ongi näha eeskätt punakad toonid. Kuuvarjutuse ajal saab hinnata seeläbi ka lihtsalt piirkonna õhukvaliteeti. Mida punasem Kuu paistab, seda rohkem leidub õhus peenosakesi ja aerosoole.

Järgmine kord näeb Eesti täielikku kuuvarjutust 2025. aastal.