Kilogramm on viimane rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi ühik, mis on seotud füüsilise objektiga. Praegu on üks kilogram võrdne Prantsusmaal Sévres Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos hoiul oleva plaatinast ja iriidiumist valmistatud etaloni massiga. Materiaalne olemus valmistab probleeme mitmel põhjusel. Etaloni koopiate mass erineb originaalist üha rohkem. Samal ajal tekitaks selle häving teadusmaailmas väikese kaose.

Hääletusest ja sellele eelnenud ettekannetest tehti otseülekanne, mida saab vaadata YouTube'ist.

Uuendatud mõõtühikud, mis hakkavad kehtima 2019. aasta 20. maist. Autor: The BIPM

Edaspidi on seotud kilogrammi väärtus Plancki konstandi h väärtusega. Fundamentaalkonstant iseloomustab kvantide, kvantmaailma väikseimate vahetusühikute suurust. Konstant fikseeritakse kilogrammi defineerimisel väärtusega 6,62607015 × 10^-34 m²*kg/s.

Konstandi väiksus on üks peamisi põhjusi, miks võttis kilogrammi ümberdefineerimine kümneid aastaid. Tänu uuenduslikule Kibble'i kaalule saab nüüd leida nüüd konstandi sellest lähtuvalt kilogrammi massi aga iga soovija. Seda eeldusel, et tal on kaalu ehitamiseks 5–10 miljonit eurot. Erinevalt klassikalisest kangkaalust võrreldakse Kibble'i kaaluga omavahel elektromagnetilist ja mehaanilist võimsust.

Kilogrammi ümberdefineerimine toob kaasa väikesi muutusi ka mitmes teises põhiühikus. Üks mool on defineeritud praegu ainehulgana, milles sisaldub Avogadro arv loendatavat osakest ehk sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Plancki konstandi fikseerimisega fikseeritaks ühtlasi Avogadro arv. Selle lõplik väärtus oleks reedese hääletuse järel 6,02214076 × 10²³ mol^-1.

Sellele lisaks ei sõltuks enam kilogrammist elektrivoolu tugevuse mõõtühik amper. See defineeritaks ühe elektroni laengu kaudu, mille fikseeritud väärtus oleks e=1,602176634 × 10^-19 C (kulonit). Ühtlasi defineeritakse ümber temperatuuriühik kelvin. Vee kolmikpunkti asemel sõltuks see Boltzmanni konstandist, mis seostab omavahel gaasi temperatuuri ja molekulide keskmise energia.

Inimeste igapäevaelu muutused ei muuda. Turul kartuleid ostes peab maksma kilogrammi kartulite eest sama palju kui varem. Mõõtühikute täpsemast määratlemisest tõuseb eeskätt kasu teadlaskonnale ja näiteks ravimitööstusele.

AS Metrosert teadus-arendusdivisjoni juht Toomas Kübarsepp tõi veel mitu näidet. "Näiteks aetakse kosmoseuuringute vallas taga universumi koostist. Räägitakse tumeainest, aine ülejäägist – see on kõik seotud meie võimega massi mõista või mõõta. Teine äärmuslik näide on väikestes kogustes ehk DNA uurimine ja geenitehnoloogia, kus on võimalik väikeseid molekulaarseid ühendeid mõõta ja säilitada," laiendas Kübarsepp.