Teadus- ja tehnikauudised: lihamaks ja retseptiravimid jõgede toiduahelas
R2 hommikuprogrammi teadus- ja tehnikauudised võtsid seekord käsitleda Oxfordi ülikooli teadlaste ette pandud lihamaksu ja retseptiravimitest pungil veeloomastiku Austraalias, Melbourne'is.
Lihamaks võib säästa sadu tuhandeid elusid ja miljoneid eurosid
Lihapood Marseille's, Prantsusmaal. Autor: JEAN-PAUL PELISSIER/REUTERS/SCANPIX
Lihamaks võiks igal aastal kogu maailmas ära hoida 220 000 surma ja säästa enam kui 35 miljardit eurot, leiavad Oxfordi teadlased uues uuringus.
Uuringu järgi võiks lihamaks ülemaailmselt aidata vähendada töödeldud liha tarbimist 16 protsenti ja ära hoida 222 000 vähist, südamehaigustest, insuldist ja II tüüpi diabeedist põhjustatud surma. Lisaks võib see aidata ennetada 3800 rasvumisega seotud surma.
Teadlased arvutasid välja majanduslikult optimaalsed maksumäärad 149 maailma riigi kohta, mis kataksid punase ja töödeldud liha tarbimisest põhjustatud halva tervisega seotud tervishoiukulud ja arvutasid välja optimaalse maksustamise mõju tarbimisele, tervishoiukuludele ja mittenakkuslikest haigustest põhjustatud suremusele.
Optimaalse maksustamise korral tõuseksid töödeldud liha hinnad keskmiselt 25 protsenti, ulatudes madala sissetulekuga riikides 1 protsendist ja kõrgema sissetulekuga riikides enam kui 100 protsendini ning punase liha hinnad tõuseksid selle järgi 4 protsendi võrra, ulatudes 0,2 protsendist 20 protsendini. Töödeldud liha tarbimine väheneks keskmiselt 16 protsenti, ulatudes 1 protsendist 25 protsendini, samas kui punase liha tarbimine jääks stabiilseks.
Lihamaksu määrad, mis oleksid piisavalt kõrged tervishoiukulude hüvitamiseks varieeruvad riigiti. Suurbritannias tõstaks optimaalne maksumäär puhase liha maksumust 14 protsenti ja töödeldud liha maksumust 79 protsenti. USA-s peaks samasuguse mõju saavutamiseks punane liha maksma 34 protsenti rohkem ja töödeldud liha 163 protsenti rohkem. Hiinas oleksid optimaalsed maksumäärad palju madalamad – 7 protsenti punase liha ja 43 protsenti töödeldud liha puhul.
Eestis jääks punase liha hinna tõus vahemikku 22–34 protsenti, töödeldud liha hinna tõus vahemikku 109–185 protsenti ning punase ja töödeldud liha tarbimisest tingitud surmade arv väheneks 16–26 protsenti.
"Punase ja töödeldud liha tarbimine ületab soovituslikud tasemed enamikus kõrge ja keskmise elatustasemega riikides," ütles Marco Springmann Oxfordi ülikooli Nuffilldi rahvatervise osakonnast.
"Meie tulemused näitavad selgelt, et punase ja töödeldud liha tarbimine on kulu mitte ainult inimeste tervisele ja planeedile, vaid ka tervishoiusüsteemidele ning majandusele," lisas ta.
Enam kui 60 retseptiravimit jõuavad jõgede toiduahelasse
Nerka on lõhelaste sugukonda kuuluv kalaliik idaforelli perekonnast. Autor: Floris van Breugel/SCANPIX
Austraalia jõgedes elavast loomastikust on leitud üle 60 levinud retseptiravimi, mis rõhutab vajadust paremate reovee puhastamise strateegiate järele.
Kui me võtame ravimit, käib osa sellest meist teinekord puutumata läbi ja läheb tualetist veega alla. Kuid kuna enamikku ravimeid reovee puhastamise ajal ei eemaldata, satuvad need sageli veeteedesse.
Selleks, et teada saada, kas ravimijäätmed leiavad tee veeloomastikku, võtsid Erinn Richmond ja tema kolleegid Austraaliast, Melbourne'i Monashi ülikoolist Melbourne'i piirkonnas asuvast kuuest veeteest kärbestelt, põrnikatelt, ämblikelt ja muudelt putukatelt proove. Kohad varieerusid töödeldud reovee äravoolust rahvuspargi jõeni.
Uurijad leidsid putukatest 69 ravimit, sealhulgas antidepressante, valuvaigisteid, antibiootikume ja vererõhku alandavaid aineid. Kõrgeimad tasemed leiti putukatest reoveepuhasti rajatiste lähedal, kuid madalamaid tasemeid tuvastati ka puutumatumates piirkondades.
Ahelreaktsioon
Jõgedest pärinevad ravimid kogunevad kõige tõenäolisemalt kärbsetesse ja mardikatesse, kui nad on veealused vastsed, ja kanduvad edasi ämblikele, kes toituvad neist pärast täiskasvanuks saamist, rääkis Richmond. Ta rääkis, et ka teised röövloomad nagu kalad, nokkloomad, linnud, nahkhiired ja konnad võivad ristsaastuda.
Tema meeskond arvutas välja, et forell ja nokkloomad, kes toituvad reoveepuhastite läheduses putukatest, tarbivad antidepressante annustes, mis on kuni pool sellest, mis tavaliselt inimestele välja kirjutatakse. Üks selline saasteaine on laialdaselt välja kirjutatav antidepressant fluoksetiin, mis võib häirida neurotransmissiooni ja loomastiku käitumisharjumusi.
Selle mõju ei ole teada, kuid varasemad uuringud on näidanud, et madal kokkupuude antidepressantidega põhjustab kalade valvsuse vähenemist kiskjate vältimisel ja seda, et isaslinnud laulavad emastele vähem.
Samuti on ebaselge, kuidas segu ravimitest elusloodust mõjutab, ütles Richmond. "Kui me läheks arsti juurde ja ütleksime, et tarbime 69 erinevat ravimit, oleks ta tõenäoliselt üsna mures," ütles ta.
Farmaatsiatoodetest tulenev saastatus on muutumas ülemaailmseks probleemiks, kuna hiljutises uuringus hinnati, et üle 10 000 kilomeetri jagu jõgesid kogu maailmas sisaldavad põletikuvastast ravimit diklofenak.
Lahendus võiks olla ravimite eemaldamine reoveest enne, kui need jõuavad keskkonda, ütles Richmond. Mõned puhastusjaamad eksperimenteerivad selle saavutamiseks spetsiaalsete absorbeerivate käsnade ja filtermembraanidega.
Toimetaja: Merit Maarits