Inimkonna akulembus kasvab koos kõhtu ümbritseva rasvapolstriga
Bloombergi hiljuti ilmunud ennustuse kohaselt investeeritakse järgmise paari aastakümne jooksul akude leviku laiendamisse 1,2 triljonit dollarit. Paraku ei paku raport lahendusi, mida teha selle mõjul meie kõhu ümber kasvava rasvapolstriga, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Hotellis või laevas pakutava buffee ehk meil tuntud "Rootsi laua" hädaks on võimalus süüa kohapeal nii palju kui jaksad, aga toitu kaasa ei saa. Unustades söömise tunde- ja aistingurikkuse, tehniliselt on tegemist energia ja materjali kogumisega kuni järgmise söögikorrani. Osa söödavast saadud energia talletame rasvarakkudes, kuni nõuab töö või mõni päevane tegevus või selle enda teenistusse.
Toidu hankimisega kaasnenud raskustega arvestades programmeeris evolutsioon meisse energiasäästlikkuse programmi, mille üheks atribuudiks on tööst kõrvale hiilimine. Programmi teise funktsiooni tunneb ära mainitud Rootsi lauas taldrikuid katva toidukorrana, st soodsa söömisvõimaluse tekkides on aplust raske juhtida. Mine tea, millal jälle süüa saab! Ürgne programm on sedavõrd tugev, et toodud näide toob näole pigem eluterve muige kui põlastava halvakspanu.
Ürgsel energiakokkuhoiul on veel üks tänapäeva ulatuv mõõde. Selleks on meie eest tööd tegevate seadmete ja masinate leiutamine. Nende suhe energiaga on olnud pikemat aega meile sarnane, olles sunnitud olema energiaallika suhtes paiksed nagu inimesed Rootsi lauas. Liikumisvabadust pakkus enamasti pistikust masinani ulatuv juhe või siis kukil kantav paak kütusega. Osa neist masinatest valmistasid inimestele süüa, kuid toidurikkuse kiuste jätkus inimeses vimma luua oma teenistusse üha uusi seadeldisi ja nuputada vahendeid nende liikumisvabaduse ehk mobiilsuse kasvatamiseks.
Nüüd oleme murrangu tunnistajaks, kui seni veel suhteliselt väikese võimekuse ja samas kõrge hinnaga elektrienergiat talletavate akude valmistamisel on saavutatud sedavõrd hea tasuvuspunkt, et räägitakse uuest arenguhüppest ja neljandast tööstusrevolutsioonist. Olgu meenutatud, et esimese revolutsiooni käivitas inimrammu asemel tööprotsesside mehhaniseerimisel voolava vee ja aurujõu rakendamine.
Teise revolutsiooni sisuks oli elektrienergia kasutusele rajanevate masinate kasutuselevõtmine. Siis saabus elektroonika abil automatiseerimine ja nüüd, järjekorras neljanda eristuva arenguhüppena peaks kaduma piirjooned arvutuslikult digitaalse ning füüsiline ja bioloogilise maailma vahelt. Mainitud arenguhüppe üheks oluliseks eelduseks on energiaallikate autonoomsus ehk allegooriline luba võtta Rootsi lauast toitu kaasa. Lihtsamalt öelduna, akude kasutamine.
Valdkonda jälgiva Bloomberg New Energy Finanance avaldatud ülevaates ennustatakse, et akude kasutamise levikusse panustatakse järgmise paari aastakümne jooksul 1,2 triljonit dollarit. Tänaseks on akude hind kukkunud sedavõrd madalaks, et elektriautode müük trumpab mitmel pool sisepõlemismootoritega sõidukeid. Rida riike on sätestamas seaduseid, mis lubakski uuest peast osta vaid elektriautosid. Bloombergi uue energia rahastamise üksuse hinnangul langeb akude hind tosina aastaga veel poole võrra. Aastaks 2040 sõidab maailma teedel 530 miljonit elektrisõidukit.
Akude leviku mõju kandub autosõidust oluliselt kaugemale. Muu hulgas hakkab see mõjutama elektrihindu ja seab ohtu võrguteenuse pakkujate äriideed. Näiteks on päikesepaneelide hind pöörase kiirusega langenud ja trend jätkub. Natukenegi lõunapoolsemates elupaikades sünnib peagi reaalne küsimus ise vajaliku elektrienergia tootmisest millest osa saab hoida akudes. Sellise lahenduse puhul pole võrguteenust enam vaja. Ega vajata ka võrguteenusega tarnitavat elektrit.
Esialgu saavad akude kasutamisest kasu suuremad ettevõtted, mis koguvad odavat ja tihti isetoodetud elektrienergiat suurema kulu perioodiks. Umbes tosina aasta pärast peaks tasuvuse ja arendustöö järg jõudma kodukasutajateni. Suurem osa kasvust jaguneb USA ja Hiina, India, Korea ning Jaapani teljel. Umbes veerand ennustatavast kasvust peaks suunduma Euroopasse, Lähis-Itta ja Aafrikasse.
Tavakodanikule on oodatavat efekti, täna veel raske tajuda, aga vähemalt ekspertide hinnangul on akude võimekuse kasvul tugev muutuste mõju paljudele tööstusharudele ja inimtegevuse vormidele. Nimetatud raportis öeldakse sarnaselt varasematele arvutiga seotud ennustustele, et akud tungivad kõikjale meie ellu.
Ühe võimaliku stsenaariumina pole siis vaja enam Rootsi laua pärast meelt heita, sest saad seda kõike hõlpsalt koju tellida. Alles jääb vaid küsimus, mida teha meie bioloogilise aku ehk kuhjuva rasvaga?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"