Gelatexi asutaja ja tehnoloogiajuht Märt-Erik Martens selgitas, et ruutmeetri kunstnaha tootmiseks kulub keskmiselt kaks kilogrammi mürgiseid kemikaale, mis satuvad sageli maailmamerre ja reostavad tõsiselt keskkonda. Gelatex seevastu oma tootmises kemikaale ei kasuta. Želatiini valmistatakse loomade kontidest, kõõlustest või nahast.

Martens lisas, et Gelatexi ökotekstiil on sisuliselt biolagunev, kuid naftabaasil toodetud kunstnahk looduses ei lagune. Ettevõtte loodust säästev efekt tuleb Martensi sõnul välja, kui neil õnnestub teha tulevikus koostööd massimoe brändidega nagu näiteks H&M ning Zara.

Nahasarnase ökotekstiili eeliseks loomanaha ees on Martensi sõnul hind. Martens tõi välja, et kroompargitud naha hind on keskmiselt 40 eurot ruutmeeter, kuid Gelatexi toote ruutmeetrihind on 20 eurot.

Martens lisas, et arendustegevusse on ettevõte kaasanud Tartu Ülikooli füüsika- ja keemiainstituudi teadureid ning toode on plaanis turule tuua 2020. aasta alguses. Martensi sõnul algab lõppviimistluse projekt, mille käigus parandatakse materjali pinnatekstuuri.

Ettevõtte tegevjuhi Mari-Ann Meigo hinnangul on kulunud arendustegevusele ligikaudu 90 000 tuhat eurot. Meigo lisas, et esialgu plaanib ettevõte toodet turustada Põhja- ja Kesk-Euroopas.

Ökotekstiili aitab arendada eesti kotidisaineri Kadri Kruus. Kuna ökotekstiili saab toota rullis, on Kruusi sõnul disaineritel sealt lihtsam ja kasulikum väljalõikeid teha, sest päris naha puhul on materjali vaid piiratud pinnal. Lisaks meeldib Kruusile materjali iseloomulik ja magus lõhn ning pruunikas värv. Samas tõi Kruus välja, et tekstiil pudiseb töötlemisel ning sellest on veel raske korralikke tooteid teha, kuid ilmselt suudab ettevõtte selle puuduse kõrvaldada.

Kruusi hinnangul võib leiduda tarbijaid, kes ökotekstiilist tooteid ei kasutaks, sest see on siiski loomse päritoluga. Samas uskus Kruus, et Gelatexi toode on loodusele parem lahendus kui plastikust kunstnahk.

Kogu protsessi kõrvalt jälginud Tartu Ülikooli materjaliteaduse teadur Martin Järvekülg ütles, et Gelatex on olnud oma senise tööga väga efektiivne. Ökotekstiili eelis teiste nahalaadsete toodete ees on Järvekülje sõnul just loodussäästlik tootmisprotsess, kuid samas võivad ka sellega tekkida probleemid. Nimelt nõustub Järvekülg Kruusiga, et siiski leidub inimesi, kes ei pea loomseid tooraineid jätkusuutlikuks.