Meie rahvusteaduste osana uuritakse rahvalaule ja rahvaluulet ehk suulist pärimust. Käest kätte liikuvaid oskuseid kitsamalt ja materiaalset kultuuri laiemalt uuritakse aga oluliselt vähem. See ongi fookus, millele Viljandi Kultuuriakadeemia on pärandtehnoloogiaid uurides keskendunud. Leiame, et materjalide ja tehnoloogiate tundmine ning valdamine lubab meil seada senisest erinevaid uurimisküsimusi ja vaadata sellele valdkonnale teise pilguga.

Miks on käsitöö uurimine oluline?

Esiteks annab ajalooliste esemete ja nende valmistamisprotsessi uurimine meile palju uut infot meie majanduse ja kultuuri ajaloo kohta. Nii näiteks saame 14. sajandi Lõuna-Eesti külakalmistult pärit tekstiilide valmistamiseks kasutatud lõnga keerdu uurides teada seda, et juba sel ajal kasutasid mehed oma rõivastuses rohkem ostukangaid, samal ajal kui naised valmistasid enamuse vajaminevatest kangastest kodus ise.

Teiseks loob pärandi tundmine uued ja ägedad võimalused tootearenduseks. Eestis toodetakse aastas hinnanguliselt 170 tonni lambavilla, millest suurem osa kas põletatakse või maetakse. Samas on osad kohalikud käsitöötehnikad hävimas, sest meil puudub kvaliteetne materjal. Selle probleemi lahendamiseks on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond soetanud villalabori, mis võimaldab uurida kohaliku lambavilla kiude ja arendada nendest uusi kvaliteetseid tooteid.