Nobeli medal võib tuua tõsiseid sekeldusi
Järgmisel nädalal jagatakse taas Nobeli preemiaid, paljude jaoks teadusmaailma kõige ihaldusväärsemaid auhindu. Nagu selgub AFP ülevaatest, toob auhinnaga kaasnev kuldmedal tihti kaasa sekeldusi, mis on sundinud ilmselt nii mõndagi laureaati vähemalt hetkeks endalt küsima, kas preemia oli seda tõesti väärt.
Üliagar turvakontroll
Näiteks peeti 2011. aasta füüsikapreemia pälvinud Brian Schmidt kahtlase pakiga kinni Põhja-Dakotas asuvas Fargo lennujaama turvakontrollis. Astrofüüsik meenutas ajakirja Scientific American ajaveebis dialoogi järgmiselt:
– "Härra, teie kotis on midagi".
– "Jah, ma arvan, et see on karp".
– "Mis karbis on?"
– "... suur kullast medal".
Turvamehed tegid karbi lahti ja küsisid üle:
– "Millest see tehtud on?"
– "Kullast".
– "Uhhh... Kes selle sulle andis?"
– "Rootsi kuningas".
– "Miks ta selle sulle andis?"
– "Ma aitasin avastada, et universum paisub kiirenevas tempos".
Seepeale hakkasid turvamehed juba tõsisemaks tõmbuma. Kuigi Schmidt üritas neile seepeale põhjalikumalt selgitada, et tegu on Nobeli preemiaga, huvitas turvamehi eeskätt siiski see, miks ta Fargosse sattus. Ameerika mõistes väikeses linnakeses elas Schmidti vanaema, kes tahtis Nobeli medalit oma silmaga näha. Paraku neelab kuld peaaegu kõik sellele langevad röntgenkiired, tekitades kahtlusi Schmidti kavatsuste õilsuses.
Sädelev naistevõrgutaja
1999. aastal puhkes suuremat sorti paanika aga Oslo Grand Hoteli sviidis. Mõned organisatsiooni Piirideta Arstid delegatsiooniliikmed avastasid, et neile antud Nobeli medal on õhtu jooksul kaotsi läinud. Hommikul oli medal oma endises kohas tagasi. Uurimisel tuli välja, et prantslased olid "laenanud" medalit Oslo baarides tüdrukutele mulje avaldamiseks.
"Medalil oli näha kõigi nende hambajäljed, kes tahtsid veenduda, et see on tõesti puhtast kullast," meenutas Norrat esindav delegatsiooniliige Morten Rostrup oma 2006. aastal ilmunud raamatus.
Natsid tulevad
Teisest maailmasõjaga seotud ebamugavustest ei pääsenud ka Nobeli preemia pälvinud Saksa teadlased. Taani okupeerimise järel hakkasid Niels Bohri teoreetilise füüsika instituudi teadlased 1940. aastal muretsema, et nende hoolde usaldatud Max von Laue ja James Franki medalid langevad sakslaste kätte. "Hitleri impeeriumis oli aga kulla riigist välja toimetamine peaaegu surmanuhtlusega karistatav kuritegu," meenutas instituudis töötanud Ungari keemik George de Hevesy. Nõnda oleks medalite avastamine tekitanud Lauele tõsiseid probleeme.
De Hevesy otsustas pärast Niels Bohriga nõu pidamist lahustada kaks 23-karaadist medalit lämmastik- ja soolhappest koosnevas segus. Lahendus töötas. Labori kõrgemale riiulile tõstetud oranžikas vedelik natse ei huvitanud. Viis aastat pärast sõja lõppu sadestas de Hevesy kulla katseklaasi põhja ja andis selle üle Nobeli fondile. Uuesti valatud medalid anti Max von Lauele ja James Frankile üle 1952. aastal.
Norra kirjanik Knut Hamsun loovutas seevastu oma Nobeli medali 1943. aastal vabatahtlikult Natsi-Saksamaa propagandaministrile Joseph Goebbelsile. 1947. aastal mõisteti Hamsun süüdi riigireetmises ja veetis oma ülejäänud elu vaimuhaiglates. Kirjaniku medal on siiani kadunud.
Kuldne sõda
Pea kõigi Nobeli medalitelt leiab laureaadi nime sellel tagakülgedelt. Rahu- ja majanduspreemia pälvinute nimi graveeritakse aga medali äärele. Nõnda pole ehk juba puhtstatistiliselt ime, et mõnikord medalid sassi lähevad.
Vea parandamine pole alati sirgjooneline. Näiteks pidid 1975. aastal majanduspreemia pälvinud Nõukogude Liidu teadlane Leonid Kantorovitš ja USA majandusteadlane Tjalling Koopmans ootama oma nimega medali kättesaamist neli aastat, kuni diplomaadid külma sõja varjus eksituse ära klaarisid.
Varastest pole pääsu
Ime pole ehk seegi, et 117 aasta jooksul on jäänud medal mitmel korral silma pikanäpumeestele. 2004. aastal varastati India kirjanikule Rabindranath Tagore'le 1913. aastal antud medal. Veel samal aastal otsustas Rootsi Teaduste Akadeemia anda Visva-Bharati ülikoolile medalist kaks koopiat – ühe pronksist ja teise kullast. Tagore algset medalit pole leitud aga tänase päevani.
Sarnaselt pole leitud Briti poliitiku Artur Hendersoni medalit, mis varastati 2013. aastal Newcastle'i linnapea kabinetist. Henderson pälvis Nobeli rahupreemia 1934. aastal katsete eest hoida ära teist maailmasõda.
Mõnikord läheb aga õnneks. Näiteks jõudis Palestiina Vabastusorganisatsiooni peakorterisse juba õige pea peale selle rüüstamist tagasi Yasser Arafatile 1994. aastal antud Nobeli medal. Samuti õnnestus 2007. aastal pärast vargust tabada füüsikapreemia pälvinud Ernest Lawrence'i kõigile vaatamiseks väljapandud medal. Vargaks osutus 22-aastane tudeng.
2017. aastal Indias laste õiguste eest võitleva Kailash Satyarthilt Nobeli medali pihta pannud vargad said aga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Tegu oli hoopis 2014. aastal üle antud auraha koopiaga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa