Eesti Maaülikooli laborandid tõestasid DNA analüüsiga, et tegemist on marmorvähkidega ja osa neist kandis ka vähikatku, mis on meie jõevähile surmav.

"Aktuaalne kaamera" võttis ette käigu maaülikooli laborisse, kus õpitakse uustulnukat paremini tundma.

Eesmärk on saada teada, kuidas selle invasiivse võõrliigi levikut ohjata ja milline on marmorvähi pikaajaline mõju meie jõevähile.

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli lektor Katrin Kaldre ütles, et marmorvähi peamine tunnus ongi marmorjas muster koorikul. Kasvult jääb marmorvähk jõevähile alla.

Marmovähk sigib vastasugupooleta ning see muudabki ta ohtlikuks. "Selle liigi kõik isendid on emased ja piisab vaid ühest isendist, et tekiks terve populatsioon," rääkis Kaldre.