Sond startis kanderaketiga Atlas V Californiast Vanderbergi lennuväebaasist kell 04.05 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi 14.05).

"Kolm, kaks, üks, õhkutõus!" luges NASA kommentaator stardini jäänud sekundeid enne, kui mehitamata kosmoselaev alustas kanderaketil oma teekonda ilmaruumi.

NASA jaoks on tegemist esimese planeetidevahelise missiooni teelesaatmisega USA läänerannikult.

993 miljoni dollarise projekti eesmärk on suurendada teadmisi Marsi tekkest ja tingimustest ning uurida võimalusi sinna inimeste saatmiseks. Kui kõik laabub plaanikohaselt, peaks sond maanduma Marsil 26. novembril.

NASA juhtivteadlase Jm Greeni sõnul eksperdid juba teavad, et Marsil esineb maavärinaid, laviine ja planeeti tabavad meteoriidid. "Aga kui maavärinaaldis Marss on? See on põhimõttelise tähtsusega informatsioon, mida meie Marsi uurivate inimestena peame teadma." 

Tähtsaim automaatjaama pardal olev aparaat on Prantsuse kosmoseagentuuri ehitatud seismomeeter, mille automaajaama sisemusest väljuv robotkäsi peaks pärast Marsi pinnal maandumist planeedi pinnale asetama.

Teine tähtis aparaat on isehaamerdav sond, mis peaks puurima end NASA teatel kolme kuni viie meetri sügavusele ja jälgima kuumahoovuseid planeedi pinna all.

Greeni sõnul on arusaam Marsi temperatuurist ja selle mõistmine, kui palju tuleks seal inimese elupaika jäistes oludes kütta, otsustava tähtsusega NASA jõupingutuste jaoks saata 2030. aastal planeedile inimesed.

Suvel võib Marsi päevane temperatuur ulatuda 20 kraadini, kuid öösel võib see langeda -73 kraadini. "See on tähtis osa teadmistest, kuidas see planeet toimib. Marsil elavate ja töötavate inimestena peame olema võimelised seda üle elama."