Cape Canaverali õhujõudude baasist startis esmaspäeva õhtul SpaceX Falcon CRS-14 kanderakett, mille pardal oli ka MyotonPRO, seade, mis on kasutusel 250 ülikoolis ja teadusasutuses enam kui 40 riigis üle maailma. Nüüd siis ka Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA), et seda katsetada kosmoses.

The @SpaceX #Dragon launched on time today at 4:30pm ET on a two-day trip to the station with new science experiments, crew supplies and hardware. https://t.co/C2oMhXyjp9 pic.twitter.com/IZl9easGIm

— Intl. Space Station (@Space_Station) April 2, 2018

Müomeetrilise mõõtemeetodi ja esimeste prototüüpide arendus algas Tartu Ülikoolis bioloogiadoktori Arve Vainu eestvedamisel juba 1970. aastate lõpus. Myoton AS omandas spin-off firmana kõik õigused 2003. aastal.

MyotonPRO on nuhvli suurune seade, mis mõõdab lihastoonust. Kui arstid katsuvad patsiendi lihastoonust sageli lihtsalt näppudega palpeerides, siis see seade võimaldab mõõta seda täpsemalt ning märgata muutusi arvuliselt.

Seda saaks kasutada nii tavameditsiinis. Näiteks lihas- ja liigesehaigusega patsientide tervise jälgimisel saab teada, kas patsiendi lihased või liigesed on paremas või halvemas seisus võrreldes eelmise mõõtmiskorraga.

See seade ongi lihastoonuse mõõtja ehk müomeeter. Autor: Myoton.com

“Neuroloogilisi haigusi on inimestel mitmeid ja need avalduvad sageli esimesena lihastes - lihased lähevad pingesse ja inimene ei suuda neid kontrollida. Kui tehakse rehabilitatsiooni, siis lihaste pealt on näha, kuidas inimesel läheb,” selgitas Myotoni tegevjuht Aleko Peipsi.

Nii märkab see seade lihaspinge muutust juba varem kui raviarst seda käega katsudes saaks hinnata.

Eesti teadlased on MyotonPRO-d kasutanud sportlaste lihastoonuse mõõtmiseks.

Kosmoses on aga oluline jälgida kosmosejaamas kaaluta olekus töötavate inimeste lihaste seisukorda. Kui inimene on pikka aega kaaluta olekus, hakkab keha kohanduma nende tingimustega. See tähendab ühtlasi, et lihaseid pole nii palju vaja kasutada ning lihased hakkavad atrofeeruma ehk kärbuma. Selle varajaseks avastamiseks ongi oluline, et oleks võimalik lihaste seisukorda mõõta.

Teekond komosesse: 10 aastat

MyotonPRO digitaalse palpeerimise seadme ehk lihastoonuse mõõtmise ideest, mis võimaldaks lihaseid mõõta ka kosmoses kaaluta olekus, möödub tänavu kümme aastat.

MyotonPRO arendamisel tugineti Tartu Ülikoolis 1980-90ndatel bioloogiadoktori Arve Vainu eestvedamisel väljatöötatud mõõtemeetodile.

MyotonPRO arendamist juhtis Aleko Peipsi koostöös Artec Design OÜ’ga. Aastate jooksul on uudsele tehnoloogiale võetud ka kolm erinevat patenti.

2011. ja 2013. aastal tehti ESA paraboollendudel teadusuuring, kus MyotonPRO seadme toimivust katsetati kaaluta olekus.

Kaks aastat hiljem, 2015. aastal kiitsid heaks Myotoni teadusuuringu Rahvusvahelises Kosmosejaamas ISS ESA, NASA jt kosmoseagentuurid. Müomeetrite varasemad versioonid näiteks Myoton-2 ja Myoton-3, võimaldasid üldjoones mõõtmisi teha samasuunaliselt gravitatsioonivektoriga ehk ülevalt alla.

MyotonPROga said mõõtmised kaaluta olekus võimalikuks tänu uudsele innovaatilisele lahendusele, milleks oli gravitatsiooni kompensatsiooni süsteem. Viimane võimaldab teha mõõtmisi Maa peal gravitatsiooniväljas igas suunas.