Tehnikauudised: reisidroonid ja krüptoraha teeniv küttesüsteem ({{commentsTotal}})

Radiaator
Radiaator Autor/allikas: Valgamaalane/Scanpix

Sel nädalal räägime nutikast nullkulu või isegi kasumit teenivast küttelahendusest, mis kasutab "kütusena" krüptoraha. Ühtlasi on muutmas leiutajate visioon lendavast transpordist ning uurime, miks Amazoni nutiassistent valimatult kõkutama on hakanud.

Reisidroonid vahetavad välja idee lendavatest autodest

 

Alates mootorliikurite leiutamisest on inimkond unistanud igapäevasest lendamisest ehk peresõiduvahend, mis mõõdab kilomeetreid mitte mööda maad liikudes vaid lennates. 60 aastat enne Orville ja Wrighti lennuki õhku tõusmist esitas Briti pitsitegija William Henson patendi “lendavale aurukaarikule”. 1920. aastal hakkas lendauto ideega mängima Henry Ford. Tema idee materialiseerus siiski alles pool sajandit hiljem kui Ford esitles mudelit Aerocar, mis on ainus lennuki ja auto ristand, mis on tunnistatud ametlikult lennukõlbulikuks.

Samas pole ükski lendauto õhku tõusnud. Kuigi taoliseid liikureid pole keeruline ehitada, on siiski tegemist n-ö kompromissleiutisega, mis pole hea teel ega õhus. Enamus seniseid lendautosid nõuavad õhku tõusmiseks ja maandumiseks lennurada ning ilma piloodipaberiteta tsivilistil nende sõiduvahendite rooli asja pole.

Kuid hommikune lend tööle pole utoopia. Edusammud elektriajamite, akude ja iseseisva lennutehnoloogia valdkonnas on aidanud arendada droonid, mille juhtimiseks pole vaja erioskusi, vaid pigem pisut harjutamist. Sestap on mitmed ettevõtjad hakanud arendama droone kuhu mahuksid ka inimesed. Lõpptulemusena võiks mõnekümne aasta pärast seista äärelinna majade ees iselendavad droonid. Teine idee on rakendusega tellitavad taksodroonid, mis sind kõrghoone või parkimismaja katuselt üles korjavad ning sihtkoht transpordivad.

Ei tasu unustada, et lennundus on väga rangelt reguleeritud valdkond, mistõttu on esimesed reisidroonid kindlasti varustatud manuaalse juhtimissüsteemiga ning lennu ajal peab kindlasti sõidukis viibima piloot. Samas on reisidroonide arendajad läbirääkimas seadusandjatega. Näiteks Saksamaal arendatav Volocopter loodab, et Euroopa lennuohutusamet liigitab nende sõiduvahendi “kerg-sportlennukiks”, mille juhtimiseks on tarvilikud piloodi lihtload, mis on tavainimestele kättesaadavamad.

Piirangud

Tõenäoliselt luuakse reisidroonidele täiesti oma lennuvahendi klass, kuid selle eristuse tekitamiseks peavad muutuma mitmed reeglid. Näiteks enamus lennukeid peavad tankima nii palju kütust, et nad saaksid hädaolukorra tekkimisel olla õhus esialgsest lennugraafikust vähemalt 30 minutit kauem. Paljude reisidroonide akud peavad just 30 minutit vastu.

Mõned droonitegijad loodavad leida vajalikud hädaolukorra minutid seadistades akud ümber nii, et need jookseksid täiesti tühjaks. Nimelt droonides kasutatavad liitium-ioon akud lülitavad end kahjustuste vältimiseks välja, kui energiaallikas on ära kulutanud 80 protsenti salvestatud energiast. Teine võimalus on reisidroonidel lennata madalalt mööda kindlat marsuuti, millel asuvad mitmed hädamaandumispunktid. Lisaks sellele saab reisidroonidele lisada langevarjud.

Kindlasti hakkab peavalu põhjustama lennuliikluse reguleerimine, kuna droonid hakkaksid lendama otse punktist A punkti B kasutamata selleks lennuväljasid. Sellele probleemile pakub lahendust tõenäoliselt tehisintellektist lennujuht, kuid taoline tarkvara on veel lastekingades ning vajab arendamistööd.

Loomulikult saab reisidroonide leviku suurimaks takistuseks raha. Nimelt maksavad praegused reisidroonide prototüübid 200 000 kuni 300 000 eurot. Kui siia lisada vajadus pilooditunnistuse järgi, siis on tõenäoliselt esimeste mudelite omanike ring väike. Teisalt, mida kiiremini tehnoloogia areneb ning reisidroonid muutuvad näiteks täielikult isejuhtivaks, hakkab ka ulmelise sõiduvahendi  hind langema.


Prantsusmaal leiutati rahateeniv “nutiradikas”

 

Prantsusmaa idufirma Qarnot tutvustas uut küttelahendust QC1, mis on spetsiaalselt arendatud krüptovaluuta kaevandamiseks. Arvutite ja serverite toodetavat soojust on varemgi kasutatud kütteks. Näiteks sai veel 10 kuni 15 aasta eest kütta toa soojaks vaid kahe PC-tüüpi tornarvutiga. Seejuures on andmepankade ehitamisel jahutussüsteemid endiselt võtmetähtsusega komponent.

Qarnot alustas tegevust 2010. aastal. Alates sellest ajast on prantslased arendanud kolm generatsiooni serverradikaid, mida turustati ehitusettevõtetele. Kui ehitajad said sooja, siis serverruumi müüs Qarnot suur-ettevõtete nagu BNP Paribas, Société Générale, Air Liquide and Blender, kes hoidsid oma andmeid serverradikates. Sisuliselt lõi Qarnot hajutatud andmepanga.

QC1 on esimene lõpp-tarbijatele müüdav küttesüsteem, mis ei kasuta kütteallikana enam kõvaketast, vaid kahte AMD graafikakaarti (Sapphire Nitro+ Radeon RX580 koos 8 gigabaidse VRAM). Vaikimisi on tarbijale suunatud mudel disainitud kaevama krüptovaluutat Ether.

Nutiradika ülesseadmine pole konti ega pead murdev ülesanne. Lihtsalt paigaldad seadme seinale, ühendad internetti ning ülejäänud seadistamine toimub juba mobiilirakendusest kuhu hakkab kogunema krüptovaluuta. Seejuures jääb kasutajale kogu kaevatud virtuaalraha ning Qarnot pärast seadme müüki enam tulu ei teeni.

Kui sa soovid mõnda muud krüptovaluutat kaevandada, siis on võimalik nutiradikas ümberseadistada. Lülitades QC1 sisse hakkavad tööle kaks graafikakaarti, kuid seadmele on lisatud ka klassikalised küttekehad, kuna graafikakaardi protsessorid ei tekita piisaval määral soojust. Seejuures pole QC1 kõvaketast ega jahutussüsteemi, mistõttu on prantslaste tehnoloogia täiesti hääletu.

Qarnot soovib nutiradika eest 2900 eurot. Samas kinnitab tootja, et nende seadmega on kuus võimalik kaevata kuni 100 euro väärtuses krüptovaluutat. Samas pole ära märgitud eeldatavat elektrikulu. Teades, et krüptovaluuta kaevandamine suhteliselt energiamahukas ette võtmine võib eeldada, et nutikas küttesüsteem teenib end täpselt tasa.

Amazoni nutiassistendi Alexa soetanud kliendid kaebavad seadme “naeruhoogude” üle

 

Eelmisel nädalal teatas Amazon, et firma nutiassistent Alexa on omandanud uue “oskuse”, mis on pannud Alexa omanikud hirmust võpatama. Nimelt on Alexal tekkinud ootamatud ja plaanimata naeruhood. “Oleme veast teadlikud ning tegeleme selle lahendamisega,” kinnitas Amazoni esindaja.

Probleem on hakanud ilmnema viimastel nädalatel, kui mitmed Amazoni nutiassistendi kasutajad on hakanud sotsiaalmeediasse postitama salvestud Alexa naeruhoogudest. Näiteks hakkas Alexa naerma ühes ettevõttes keset tähtsat koosolekut. Kui seadmelt küsiti, miks tal naeruhoog tekkis, vastas Alexa, et ta pole kindel.

Kuigi Alexa naeruhood on tõenäoliselt väike tehniline viga, mõjuvad kuuldused õõvatavastest naeruhoogudest külma duššina Amazoni müügikäibele. Eriti, et USA ettevõtte soovitab inimestel paigaldada nutiassistent end magamistuppa. Igastahes on veaga kokkupuutunud leidnud probleemile kerge lahenduse ja lülitanud nutiassistendi lihtsalt välja.

Peale probleemi kajastamist The Guardiani külgedel teatas Amazon, et on probleemi lahendanud ning teab ka vea põhjust. Ettevõtte väitel kuulsid õõvatavat naeru vaid vähesed kasutajad, kuna nutiassistendile tundus, et “kuulis” käsklust “Alexa laugh” (Alexa naera – tõlk.). Nüüd on Amazon selle käsu muutnud küsimuseks ehk Alexa naeruhoo vallandamiseks peab kasutaja küsima – “Alexa, kas sa oskad rääkida?”. Naeruhoole eelnevalt vastab Alexa “Loomulikult saan ma naerda”.

Google aitab Pentagonil arendada droonisalvestiste analüüsimiseks tehisintellekti

 USA õhuväe droon MQ-1 Predator, foto on illustreeriv Autor: Reuters/Scanpix

Google on alustanud koostööd Ühendriikide kaitseministeeriumiga, mille raames aitab tehnoloogiahiid USA lennuväel arendada droonisalvestisi analüüsiva tehisintellekti. Koodnime Maven kandev projekt ei rõõmusta mitte sugugi kõiki Google töötajaid, kes said ühisprojektist teada alles eelmisel nädalal Google siselisti saadetud kirjast.

Mõned ettevõtte töötajad leidisid, et Google pakub arendusressursse sõjaväelise jälgimistehnoloogia arendamiseks, mida rakendataks konfliktipiirkondades. Lisaks ressursi väärkasutamisele leiavad Google töötajad, et tehisintellekti ja masinõppe rakendamine sõjamasina ette on äärmiselt ebaeetiline ega kanna endas positiivse progressi vaimu.

Kuigi Google kinnitab, et nende osalusel tapmistehnoloogiat ei arendata, on ka kaudselt projektiga seotus Google töötajatele vastumeelt. Projekt Maven nägi ilmavalgust eelmisel aastal ning ametlikult on selle eesmärk “suur andmete ja tehisintellekti kiirendatud korras rakendamine USA kaitseministeeriumi töös”. Kokku kulutas USA kaitseministeerium tehisintellekti arendamisele 7,4 miljardit dollarit.

Projekti esimene eesmärk oli droonikaadrite läbivaatuse ja analüüsimise hõlbustamine. Nimelt salvestavad USA lennuväe droonid nii palju materjali, et salvestiste analüüsimiseks puudub inimressurss. USA lennuvägi on droonidele lisanud uudse sensorite-süsteemi, mis kogub lendude ajal teavet, kuid selle andmestiku analüüsimiseks puudub praegu vajalik lahendus.

Enne projekti Maven polnud kaitseministeeriumil õrna aimugi kuidas tehisintellekti ja masinõpet saaks kaitsesektoris rakendada. Kuid nüüd aitab Maven automaatselt tuvastada ja jälgida maapinnal liikuvaid objekte. Nii saab Maveni tehisintellekt jälgida mitmete isikute liikumist vaatlusalal.

Tehisintellekti on kasutust leidnud juba korrakaitses, kuid masinõppe eksperdid hoitavad, et tehisintellekt võib teha äärmiselt raskesti tuvastatavaid kallutatud otsuseid. Näiteks kajastas ProPublica USA vanglates korraldatud uuringut, mille tulemustest nähtus, et tehisintellekt lähtus vangidele ohuhinnangut andes tihti just kinnipeetava rassitunnustest ning leidis, et just mustanahalised kinnipeetavad sooritavad pärast vabanemist uue kuriteo.

Siinkohal on oluline märkida, et Google pole ainus tehnoloogiaettevõtte, mis on teeb tihedalt koostööd USA kaitseministeeriumiga. Nii pakuvad Amazon ja Microsoft Azure valitsustele pilvetehnoloogial põhinevat serveriteenust, kus hoitakse riigisaladusi. Google sellist serveriteenust praegu ei paku.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: