Inimkonda juba kümneid aastaid teeninud arvutites tehakse tehteid bittidega, mille väärtus võib olla üks või teine. Kvantbitid saavad võtta aga ka kõiki 1 ja 0 vahele jäävaid väärtusi. See võimaldab teha arvutusi suure paralleelsusastmega.

Kvantalgoritme kasutades kasvab tulemuseni jõudmiseks tarvilike sammude arv seeläbi hüppeliselt. Juba 50 kvantbitti kasutava kvantarvuti jõudlus võrreldav ligikaudu 1 000 000 000 000 000 transistorit sisaldava klassikalise arvutiga. Eelnevalt tuleb kvantbitid aga omavahel põimida ehk panna nende väljund üksteisest sõltuma.

Varem oli testinud Google üheksat kvantbitti sisaldavat arvutit. Tehnoloogiahiid IBM esitles möödunud aasta lõpus 50 kvantbitil põhinevat arvutikiipi. Seetõttu võib tähendada Google'i uus teade märkimisväärset edasiminekut. Enne seda tuleb aga Google'i inseneridel ka enda sõnul tõestada, et nad suudavad vältida kvantbittide lagunemist tavalisteks bittideks. Põimitust võivad häirida juba väikesed keskkonnamuutused.

Pikas perspektiivis tõuseks kvantarvutist kasu nii krüptograafias kui ka näiteks otsingute tegemisel suuremates andmebaasides. Samuti võimaldaks see mudeldada keerukaid süsteeme, muu hulgas suuri molekule.

Google'i insenerid loodavad esitlusega samaaegselt avaldatud postituses, et proovile pandav kvantarvuti võimaldab demonstreerida esimest korda kvantüleolekut. Selleks tuleks lahendada kvantarvutiga ülesandeid, millele lahenduse leidmine tavaarvutiga võtaks aega kordades kauem.