Kas sa tead, milline riik su e-kirju lugeda võib?
USA-s käimasoleva kohtumenetluse tulemusest võib sõltuda, millistel riikidel on õigus tulevikus nõuda lugemiseks sinu e-kirju, teatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Sina elad ja tegutsed riigis X. Sinu toimetamiste tulemusel sünnib intellektuaalset ainest, mille loomisel kasutad mõnd internetiteenust. Seda pakkuv tehnoloogiaettevõte asub omakorda maal Y. Ning mainitud tehnoloogiaettevõte kasutab pilveteenust, mille serverid asuvad hoopiski riigis Z. Kas tead, millise riigi õigusruumis asub sinu digitaalne vara?
Näiliselt lihtsale küsimusele valmis vastus puudub. Enamike argielujuhtude puhul ei ületaks küsimuse vastuse väärtus selle väljaselgitamiseks tehtavaid kulutusi. Samas sünnib üha suurem osa inimtegevuse vilju küberruumis ja esitatud küsimus vajab vastust. Traditsiooniliselt langeb see töö juristidele. Nende tähelepanu äratamiseks peab sündima aga piisavalt tõsine tüli.
Üks selline sündis 2013. aastal USA-s, kui riik nõudis Microsoftilt, et nad edastaksid uurijatele narkokuriteoga seotud e-posti konto kirjavahetuse. Esmapilgul tundub nõue lihtsana. Sellisena nägi seda korralduse esitanud New Yorgi ringkonnakohtu kohtunik. Samuti pole põhjust arvata, nagu sooviks Microsoft narkokuritegu varjata. Ometi juhtus nii, et tänaseni pole soovitud kirjavahetus narkopolitseini jõudnud. Selle asemel jõudis juhtumi käsitlus pärast mitmeid alama astme kohtuvaidlusi lõppenud nädalavahetuseks USA ülemkohtusse.
Hetkel kehtivad seadused sündisid enne arvutiressursi evolutsiooni nn pilveteenuseks. Ülemkohtu poolt värskelt kuulatud juhtumis on probleeme nii sõnade kui ka selle käsitlustega. Näiteks kehtib kohtuniku poolt antud kirjavahetuse arestimise order ainult USA riigi piirides. Microsoft kui firma ja selle poolt pakutava e-kirja teenuse info asub USA-s, aga kirjade sisu paikneb Iirimaa serverites.
Tarkvaraettevõte juhindus seadusest ja esitas uurijatele kirjavahetust kirjeldavad andmed, kuid keeldus edastamast kirjade sisu. Microsofti tõlgenduses tähendaks kirjade kopeerimine Iirimaa serverist tegevust selles riigis ja nad ei tohi seal USA orderi põhjal toimetada. Olulise kontekstina peab arvestama siin firma majandushuvidega.
Sõltumata seaduskuulelikkuse määrast peavad kõik kliendid kirjavahetuse privaatsust oluliseks. Osa soovivad erinevatel põhjustel hoida oma kirjavahetuse emamaa seaduse silma alt paguluses. Seda võivad soovida riigi poliitikuid uurivad ajakirjanikud, diktatuurriigi alamad, mitmesugused ettevõtjad ja paratamatult ka kurjategijad. See, et antud loos on päästiksündmuseks narkokuriteo klaarimine, ei tohi riivata ausate kodanike huve.
Osale kohtunikest Microsofti tõlgendus ei meeldi. Nende konkureeriva tõlgenduse võib esitada küsimusena. Kui kuritegu sooritati USA kodanike poolt kasutades USA ettevõtte teenust, siis kelle huvi esindab selles skeemis Iirimaa? Kohtunike arvates see puudub. Sealsest serverist USA firma hallatavate andmete kopeerimise toomine ettekäändena on pigem näide Microsofti varjatud soovist meelitada enda juurde täiendavaid kliente. Seekord on peibutiseks lubadus kaitsta riigivõimude eest nende kirjavahetust.
Ärakuulamisel käsitleti ka orderi mõistet osutades, et kuigi selle kehtivus on määratletud tõesti riigipiiriga, on seaduse mõte pigem info avalikustamine. Selle nurga alt vaadates toimuks kuriteo episoodi kirjeldava info avalikuks tegemine Washingtonis, mitte Iirimaal. See ei erineks põhimõtteliselt olukorrast, kus sõnumeid loeks kirjasaatja või -saaja. Kõik toimuks kohalikus õigusruumis vastavalt USA seadustele.
Mõneti sarnast loogikat oli juba kasutatud varasemas etapis, kui kohus käsitles kirjavahetust tunnistuse andmisena. Kuna see materjal asub Microsofti kontrollitavas keskkonnas, siis riigipiirid seda olukorda ei defineeri. Ometi tühistati see käsitlus järgmises kohtuastmes, kui Microsoft kaasas vaidlusesse Iirimaa, kes viitas riikidevahelisele koostöökokkuleppele, mille järgi peab USA pöörduma ametlikult Iirimaa valitsuse poole.
Sellest hetkest võibki narkokuriteojuhtumi klaarimise mängust välja jätta, sest vaidluse võtmeküsimuseks on uue põlvkonna infoteenuste õiguslik regulatsioon. Riik näeb Microsofti võimalikku võitu ohuna kuritegevuse vastases võitluses. Nad kaebasid otsuse edasi järgmisesse kohtuastmesse.
Paraku lõppes see kohtunike vahel 4-4 patiseisus. Nii peavadki nüüd küsimust vaagima ülemkohtunikud. Vastust on oodata suve hakuks. Kuna ülemkohus uusi seaduseid ei loo, saab see rajaneda vaid vanade paragrahvide tõlgendusel. Võimalik lahend mõjutab mitmeid internetis teenuse pakkujaid ning osutab kasvavale lõhele uudse elu- ja vana seaduskorralduse vahel.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"