Viimase paari aastaga on kasvanud internetikasutajate arv maailmas kolmelt miljardilt neljale miljardile. Internetti ühendatud seadmete arv on kasvanud veelgi kiiremas tempos.

"Elu kolib vaikselt internetti ja sellega seonduvalt kolivad ka erineva riskid internetti. Kuritegevus läheb sinna, kus on inimesed, kus on vara, kus on raha. Küberhügieen tegelikult kõikides arenenud riikides on kujunenud kõigis arenenud riikides üheks kõige suuremaks väljakutseks," nentis Särekanno saates "Terevisioon".

Erinevate uurimuste kohaselt on eestlased interneti teemadel suhteliselt haritud rahvas. Olukord võiks aga veelgi paraneda. Seda ilmestavad eelmise aasta lõpus internetti lekkinud ligikaudu 200 tuhande Eesti domeeniga seotud sotsiaalmeediakonto paroolid.

"Vaatasime ka nende paroolide sisu, siis tegelikult ei jäänud sealt muljet, et oleks ülemäära tähelepanu pööratud sellele, kuidas iseennast internetis kaitsta. Kõige populaarsemad olid "1234567", "minaise", ... – üsna lihtlabased ja aimatavad," viitas Särekanno.

Nii soovitab ta igal ühel teha sisemine audit:

1. Kontrolli, kas viirusetõrje on paigaldatud nii süle- tahvelarvutitele kui ka nutitelefonile.
2. Mõtle järele, kes pääseb ligi seadmetele ja kui tugeva parooliga sa neid kaitsed.
3. Kasuta erinevate süsteemide puhul eri paroole ja kaheastmelist autentimist.
4. Mõtle, kas seadmetes hoitavad andmed on tähtsad ja vajalikud. Kui see nii on, varunda need pilve või kopeeri välisele kõvakettale. Ühenda kõvaketas arvutist lahti.

Soovitame lugeda intervjuud Ravensburg-Weingarteni rakenduskõrgkooli professori Tobias Eggendorferiga, kes jagas oma andmete kaitsmiseks järgmised näpunäited:

• Uuendage oma arvuti tarkvara.
• Saage tarkvara kasutamiseks "juhiluba".
• Kasutage nende arendajate tarkvara, mis annavad kaasa turvalisuse garantii.
• Valitsusasutused ja avaliku sektori organisatsioonid peaksid kasutama vaid turvalisuse garantiid andvat tarkvara.
• Korporatiivtarkvarale leidub alternatiive.

Paroolide valimisel võiks USA riikliku standardite ja tehnikainstituudi hinnangul eelistada pikemaid paroole. Need võivad koosneda mitmest üks teise järel kirjutatud juhuslikest, kuid tähendust kandvatest sõnadest.

Seejuures tasub meeles pidada, et inimeste jaoks raskesti meeldejäetavad paroolid, mis sisaldavad ka suurtähti, numbreid ja sümboleid, ei pruugi olla sedavõrd muukimiskindlad arvutite jaoks. Keerukuse asemel on tähtsam nende pikkus.

Elutervelt paranoilised inimesed võiksid kasutada sõnade leidmiseks täringu abi ja numbrikombinatsioonidega vastavusse viidud nimekirja juhuslike sõnadega, näiteks Diceware'i. Nimekirja autor soovitab arvutite praegust võimsust kasutades moodustada parool vähemalt kuuest sõnast. See vastab umbes 30 tähemärgile ja 77,5-bitisele entroopiale.