Kas õiguse mõistmise võiks usaldada juba arvuti hoolde?

Tehisintellektil võib puududa küll inimlik vaist, kuid vähemalt ei mõjuta selle otsuseid täiskõhutunne. Ehk on aeg usaldada patustajate kohtu mõistmine arvuti hoolde, küsib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Lee Byung-Chul asutas 1938. aastal kaupade vahendamisega tegeleva ettevõtte "Kolm Tähte". Nagu ikka, alguses oli raske, kuid kõva tahtmise ja nutikusega arenes ettevõte konkurentsivõime. Peagi sisenes see kaubanduse, rõivatööstuse ning transpordi- ja kindlustusärisse kuni avastati, et vähemalt osa edust rajanes salakaubaveol. Asutajat ootas vangistus. Ettevõtlikul mehel õnnestus karistusest pääseda, annetades osa ettevõtetest riigile.
Ettevõtte valitsemiskoormus siirdus pojale Lee Kun-Heele, kelle juhtimisel laienes firma jõuliselt erinevatesse tööstuse ja tehnoloogia sektoritesse. Mõni aeg hiljem selgus, et temagi juhtimisvahendite hulka kuuluvad keelatud võtted. Mees mõisteti süüdi altkäemaksude andmises, maksudest hoidumises ja veel mitmes kuriteoepisoodis. Nende eest kokku otsustati mees vangi panna. Tõenäoliselt polnud põhjus vanglate ülerahvastamises, vaid milleski muus, mille tõttu muudeti karistus tinglikuks. Ettevõtte juht pääses vangimajast.
Peagi siirdus firma juhtimise põhikoormus tema pojale Lee Jae-Yongile. Uue põlvkonna juht tabas pidevas muutumises maailma soove ja viis ettevõtte tegevust vähetuntud nimega elektroonikaettevõttest maailma suurimaks telefonide ja elektroonikakomponentide valmistajaks. "Kolme Tähe" kaubamärki tuntakse paremini Korea keeles Samsung.
Erinevalt vanaisast ja isast jõudis asutaja lapselaps ettevõtte arendamisega kõige kaugemale. Kuid sarnaselt papsile ja taadile sai temagi riigilt kuriteosüüdistuse. Siingi oli ta omamoodi edukaim, sest suutis pakkuda altkäemaksu riigi presidendile Park Geun-Hye’le. President sattus seetõttu kohtu ette ja pidi eelmisel aastal ametist loobuma.
Lee Jae-Yong mõisteti samal suvel süüdi mitmekordses altkäemaksu andmises ja korruptsioonis, mille eest määrati talle viieaastane vanglakaristus. Apellatsiooni tulemusel tühistati osa korruptsioonisüüdistusi ja karistust vähendati poole võrra. Lõpuks asendati vangistus nelja-aastase tingimisi karistusega ja alates selle nädala esmaspäevast on mees vabaduses. Sarnaselt isa-vanaisa liinile otsustas kohus olla armuline.
Kuidas kohus otsuseid teeb, tuleneb lisaks süüdistusele paljudest asjaoludest. Oluliseks teguriks on kindlasti ka asjaolu, et otsustajaks on inimene, kelle sisemistes aruteludes võib mõni tõend või asjaolu tunduda olulisemana kui teine. See kujundab veel omakorda intuitsioon, milline võiks olla õigem otsus.
Kui Samsung on seni suutnud kohtunikke mõjutada mõnel traditsioonilisel viisil, siis arvatavalt kujuneb edaspidi mõjuvahendiks tehnoloogia. Ajalugu arvestades peaks järgmise põlvkonna Lee sattuma samuti kohtukulli ette. Siis võib olla jaga uba otsustajaks Samsungi protsessoritel, mälukiipidel ning kontrolleritel põhinev tehisintellekt.
Mõned vaatlejad kardavad, et õppivad algoritmid ei suuda asendada kohtuniku inimlikku intuitsiooni. Samas võib masinlik otsustaja osutuda õiglusele lähemale, kui seda suudaks inimene.
USA-s on asunud arvutitarkus kohtunikke abistama juba mitmes osariigis. Näiteks analüüsib arvuti kohtueelseks perioodiks kautsjoni vastu vabastamisi kaaludes süüaluse riskitaset ja aitab kohtunikul valida, kas lubada ta koju ja kas küsida selle tagamiseks suurt või taskukohasemat tagatist.
Teatud mõttes on arvuti osalemine inimeste üle toimuvas kohtu mõistmises pika arengutee loomulik jätk. On ju lisaks tõendite hindamisele kaasatud viimase umbes saja aasta jooksul protsessi käsitlusse ekspertide antud hinnanguid. Ekspertideks on mitme eriala teadlased ja arstid, kelle käest päritakse muu hulgas ühe või teise käsitletava asjaolu tõenäosuseid. Nende teadmine rajaneb varasematel andmetele ja erialasele analüüsivõimele. Samaga saab üha paremini hakkama arvuti.
Lisaks suudab arvuti kaasata analüüsi kõikide võimalike juhtumite ajaloo ja jõuda tugevama põhjendatusega järeldusteni, võrreldes inimese heitliku mälu ja kõikuva töövõimega.Rääkimata kohtuotsusele mõjutavast tühjast kõhust.
Israeli kohtunike kautsjoni vastu vabastamise otsuseid analüüsides avastati, et kui kohtualune sattus olema esimene juhtum pärast lõunapausi, oli tal võrreldes ülejäänud patustajatega teistest oluliselt suurem šanss kautsjoni vastu vabaks pääseda. Võimalik, et lõunasöök mõjutas kohtunike meelelaadi. Vaevalt, et Samsungi patused juhid sattusid õigusemõistja pale ette pärast lõunasööki. Tõenäoliselt mõjutasid nad vandekohtunike meelsust moel, mis jätnuks arvutipõhise kohtuniku külmaks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"