Kodust on saanud interneti kasutamise keskjaam ({{commentsTotal}})

Inimesed ei kao internetti ainult Eestis.
Inimesed ei kao internetti ainult Eestis. Autor/allikas: Maltz Evans/Creative Commons

Meie siin Eestis suhtume alates sajandi algusest interneti kasutamisesse inimõigusena. Maailmas on oma suhet internetiga määratlenud sel viisil vähesed, aga see ei tähenda, et nad kasutaksid seda teisiti või vajaksid vähem, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

16–74aastaste eestimaalaste interneti kasutamist kajastavaid andmeid kogutakse vastavalt Euroopa Liidus kokkulepitud metoodika järgi igal aastal statistikaameti juhtimisel. Värskeim ülevaade kajastab interneti kasutamist 16–24aastaste Eesti noorte seas. Sellest selgub, et praktiliselt kõik noored, enam kui 99 protsenti kasutavad internetti iga päev ja peaaegu kõik ehk 97 protsenti teevad seda liikvel olles läbi mobiilside.

Kogu uuritavat populatsiooni ehk kaasates kõiki kuni 74 aasta vanuseid, iseloomustab natukene tüünem interneti lembus, kui 90 protsendi kohta saaks nii öelda. Nendes näitajates oleme Euroopas ja maailmas tublimate seas. Samas ei selgu ülevaatest, kui palju aega nad internetile kulutavad.

Siin aga saame võrdluseks kasutada andmeid USA-st, kus on Lõuna-California ülikooli Annenbergi kommunikatsiooni ja ajakirjanduse instituut regulaarselt kogunud andmeid ameeriklaste interneti kasutamise kohta. Suhtudes olukorda kui eksperimenti, milles mõjutatakse internetiga inimeste käitumist, siis ameeriklaste suurem „katsealuste arv“ aitab vahest märgata paremini signaale ja trende, mis võiks meidki huvitada. Äsja avaldati järjekorras viieteistkümnes ameeriklaste internetielu kajastav Digitaalse Tuleviku Raport.

Raportist selgub, et sajandi alguses omasid internetile juurdepääsu kaks kolmandikku ameeriklastest. Tänaseks on vastav näitaja tõusnud 92 protsendini. Esimeste raportite ajal kasutati internetti keskmiselt umbes üheksa tundi nädalas. Täna viibitakse selles keskkonnas nädalast praktiliselt terve ööpäev ehk 23,6 tundi.

Oluline on meeles pidada, et tegemist on vaadeldavate keskmisega. Nende arvude sisse arvestatakse nii töine kui ka kodune interneti aeg. Kõige suurem muutus ongi toimunud just kodudes, kus kunagine nädala peale jaotunud 3,3 tundi on kasvanud üle 400 protsendi, ehk 17,6 tunnini.

Arusaadavalt ei ole enamus töistest ülesannetest seotud internetis viibimisega isegi kui töövahendiks on arvuti ja see on internetiga pidevas ühenduses. Töö seisneb enamasti milleski muus ja internetti kasutatakse info otsimiseks, infovahetuseks ja kindlasti ka töövälisteks afäärideks. Kodudes tehakse samuti tööd, aga internetis viibimine on enamasti põgenemine nii tööst kui ka kodust. Viimasele viitab mahukas sotsiaalmeediale kuluv aeg, mida võib käsitleda suhete kasvava virtualiseerimisena, kui sõpradega kohtutakse internetis, mitte teineteise kodus ega mõnes muus paigas.

Kaasaegses ühiskonnas on inimeste keskmine ärkveloldud aeg umbes 15 tundi ja 30 minutit. Ameeriklaste näitel kaob seega kodusele internetile nädalast natukene enam ühe ärkveloldud päeva jagu. Kuna oluline osa sellest ajast kulub koolile, tööle, transpordile ja võimalikele harrastustele, hinnatakse vaba aja suuruseks päevas umbes viis-kuus tundi. Seda arvestades kulub internetile umbes kolme päeva jagu vaba aega.

Nii võib hakata kodu paistma magamise ja söömise kõrval üha enam omalaadse virtuaalse reisijaamana, milles jäävad päris maailma esitatavateks hüvedeks elekter ja WC. Jaapanist leiab näiteid, milles otakud ehk midagi nohikulaadset ootavad WC-s, kuni keegi reageerib paberipuudust kajastanud SMS-ile.

Oluliseks kiirendas internetis veedetus päevade arvu kasvu nutitelefonide sünd ja nende järgnenud kiire levik. Seetõttu kasvas hüppeliselt mobiilse interneti kasutamine. Kui meie noortest kasutavad mobiilset internetti pea kõik 16–24aastased ja umbes 73 protsenti kogu populatsioonist, siis USA-s on populatsiooni keskmine näitaja 84 protsenti.

Muutused interneti kasutamises on leidnud aset väga kiiresti ja peamiselt pärast 2010 aastat. Seetõttu võib kirjeldatust mõnigi aspekt jääda märkamata, sest pole olnud aega märgata. Järelikult võib arvata, et kohanemisprotsessid alles ootavad ees, kui interneti kasutamise süvenemise ja traditsioonilise koduse keskkonna vaheliste kääride vahemaa muutub talumatuks. Hetkel tundub, et järgi peab andma kodu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: