Muidu California lahe põhja- ja keskosas elavad varjukalad kogunevad kudemisperioodiks Colorado jõe deltasse. Kokku leiab sel ajal 27 kilomeetri pikkuselt jõelõigult enam kui 1,5 miljonit isendit. Teiste isaste hulgast väljapaistmiseks teevad isased inimkõrvale kriipivana kostuvaid kurguhelisid.

Brad Erisman Austinis asuvast Texase ülikoolist ja Timothy Rowell Scrippsi okeanograafia instituudist lindistasid varjukalade hääli 2014. aasta kevadel nelja päeva vältel. Terve parve poolt kuuldavate helide valjus ulatus kuni 163 detsibellini, kohati isegi 177 detsibellini. Sellega haarab varjukala teadaolevalt kõige valjemat häält tegeva kala tiitli. Samuti on tegu ühe kõige valjema heliga, mis eales vee all lindistatud.

Samas tasub meeles pidada, et heli levib vee all paremini. Inimestele tuttavlikemate ja õhus kuuldavate helidega võrdlusmomendi loomiseks tuleb veealause intensiivsuse leidmiseks lahutada vees mõõdetud tulemusest ligikaudu 62 detsibelli.

Erismani Rowelli hinnangul piisab sellest ka teiste mereolendite sh hüljeste ja vaalaliste kuulmise kahjustamiseks. Kui suurt mõju paaritumisperiood selles osas ülejäänud mereelustikule tegelikult mõju avaldab, seda teadlased veel ei uurinud. Samas panid nad tähele, et valjud helid ei heidutanud piirkonnas toitu otsivaid merilõvisid ja delfiine.

California lahe varjukalad ise on kantud rahvusvahelise looduskaitseliidu poolt ohustatud liikide nimekirja. Kalade kudemisperiood on seotud tihedalt tõusude ja mõõnade ja kuufaasidega. Seetõttu saavad kalamehed täpselt ennustada, millal võib oodata erakordselt hea saaki. Lisaks kalade poolt kuuldav heli sedavõrd vali, et seda on kuulda isegi kalapaadis.

Tulemused ilmusid ajakirjas Biology Letters.